Vööndi- või suveaeg? Kanada teadlased leidsid ühel tervisele selge eelise olevat
Terviseeksperdid leidsid, et kui kellakeeramisele lõpp teha, on püsivalt suve- või talveajas (seda nimetatakse ka vööndiajaks) elamise mõju tervisele selgelt eristatav. Meil Eestis keeratakse kelli tunni võrra tagasi järgmisel nädalavahetusel, ööl vastu 28. oktoobrit.
Kanada teadlased leiavad, et kui hooajalisest kellakeeramisest täielikult loobuda, oleks tervisele parem jääda püsivalt vööndi- ehk talveajale, mitte elada pidevas suveajas. Aastaringse vööndiaja puhul saaks inimesed hommikul varem päevavalgust.
Briti Columbia, Kanada läänepoolseim provints, läks näiteks tänavu märtsis üle püsivale suveajale. Aastaringse suveaja on kehtestanud ka Alberta provints ja Loodealad ning seal jäetakse novembris kellad keeramata. USAs võttis esindajatekoda 14. juulil vastu eelnõu, mis muudaks suveaja püsivaks, ning järgmisel päeval suunati see senati komisjoni.
Briti Columbia ülikooli psühhiaater Raymond Lam ja tema kolleegid hindasid kahe võimaluse mõju tervisele: püsivalt tavaliselt talvel kehtivas vööndiajas ning sellest tunni võrra ees olevas suveajas elamise mõju. Uuriti, mis juhtuks, kui kellade keeramisele tehtaks lõpp ja inimesed kas pidevalt ühes või teises ajas.
Eelretsenseeritud analüüsi kaasautor on Simon Fraseri ülikooli une ja ööpäevarütmide uurija Ralph Mistlberger. Teadlased vaatasid läbi varem avaldatud uurimused, mis käsitlesid bioloogilisi rütme, und, meeleolu ning mõju haridusele ja majandusele. Samuti uurisid nad eri riikide kogemusi püsiva ajakorraldusega ning võrdlesid päikesetõusu ja -loojangu kellaaegu Kanada linnades. Suur osa Kanadast on meie, Eestiga samal laiuskraadil, ehkki suurlinnad on siiski lõuna pool.
Näiteks Torontos tõuseks päike talve kõige hilisema päikesetõusu ajal jaanuari alguses püsiva vööndiaja korral kell 7.51 ja püsiva suveaja korral kell 8.51. Jaanuari alguses kell seitse ärkav Toronto elanik tõuseks küll mõlemal juhul enne päikesetõusu, kuid vööndiaja korral saabuks päevavalgus tund aega varem. Kumbki valik ei muuda päeva kogupikkust.
Aju sisemine ööpäevakell juhib und, erksust ja muid organismi igapäevaseid talitlusi. Ööpäevaga sammu pidamiseks vajab see iga päev korrigeerimist. Hommikuvalgus nihutab sisemist kella varasemaks, õhtune valgus hilisemaks. Kui hommikuvalgust on vähem, võib unerütm nihkuda hilisemaks, kuigi kool ja töö algavad endiselt samal kellaajal. Õigeks ajaks ärkamine võib siis tähendada uneaja lühenemist.
Sotsiaalset ajavahestressi ehk lahknevust keha sisemise kella ning kooli- või töögraafiku vahel on seostatud kehvema füüsilise ja vaimse tervisega. Sama kehtib ebapiisava une kohta. Ka hooajaline kellakeeramine võib und häirida.
Kanadalaste analüüs tugineb muu hulgas geograafilistele võrdlustele: mida enam lääne pool inimesed oma ajavööndis elavad, seda hiljem päike seal kella järgi tõuseb. Uuringutes on sellist asukohta seostatud lühema une ning mõne kehvema tervise- ja majandusnäitajaga, kuid need seosed ei tõesta põhjuslikku mõju.
Teadlased käsitlesid ka hooajalist depressiooni, mida esineb sageli talvel. Ühe peamise seletuse kohaselt nihkub keha sisemine kell hilisemaks, kui hommikuvalgus saabub hiljem. Hommikune ereda valguse ravi aitab sisemist kella varasemaks nihutada, kella järgi hilisem päikesetõus aga mõjub meile vastupidi. Eriti tundlikud võivad selle suhtes olla teismelised ja noored täiskasvanud, sest selles vanuses nihkub keha sisekell loomupäraselt hilisemaks.
„Abi oleks sellest, kui kool ja töö algaksid hiljem,“ ütles Mistlberger. Tema sõnul võiks aidata ka eredam siseruumide valgustus hommikuti.
Mitu riiki on aastaringset suveaega varem katsetanud. USA kehtestas selle 1974. aastal, kuid loobus sellest sama aasta jooksul, kui muret hakkasid tekitama pimedad talvehommikud ja enne päikesetõusu kooli minevad lapsed. Venemaa läks püsivale suveajale üle 2011. aastal ja loobus sellest 2014. aastal.
Hetkel kuum
Püsiv suveaeg hoiaks õhtud valgemana ning jätaks rohkem aega õues liikumiseks ja suhtlemiseks. Püsiva vööndiaja korral saabuks talvel hämarus varem, suvine varajane päikesetõus võib aga mõne inimese liiga vara üles ajada. Seda, kui suurt mõju valik mingis paigas avaldab, määravad ka laiuskraad ja asukoht ajavööndis.
Suur osa tõendusmaterjalist pärineb vaatlusuuringutest ja geograafilistest võrdlustest, mistõttu püsiva ajakorralduse pikaajalise tervisemõju suhtes jääb siiski õhku teatav ebakindlus.
Kokkuvõttes soovitavad teadlased, et juhul, kui kellakeeramisest loobuda, oleks tervislikum jääda püsivalt vööndiajale. Kui valitsused valivad siiski aastaringse suveaja, soovitavad nad kaaluda kooli- ja tööpäeva alguse nihutamist hilisemaks, parandada inimeste võimalusi saada hommikul valgust ning jälgida, kas sagenevad uneprobleemid, talvedepressioon, koolist ja töölt puudumine ning liiklusvigastused.
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele