Eestis katab mets jätkuvalt üle poole riigi pindalast

Täna, 18. augustil avaldatud uute statistilise metsainventeerimise (SMI) andmete kohaselt moodustab Eesti pindalast metsamaa 52,1%. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 60%.

2025. aastal oli metsamaa pindala 2,36 miljonit hektarit, millel kasvas 466 miljonit m 3 puitu. Võrreldes varasemate aastatega metsa kogutagavaras olulisi muutusi pole olnud, samas hektaritagavara on natuke vähenenud.

Metsa pindala kasv on aidanud tasakaalustada keskmise hektaritagavara vähenemise mõju. Mittemajandatava metsamaa pindala oli 2025. aastal kasvanud 476 000 hektarini. See on 20% kogu metsamaast.

Puistutes on suurenenud puude liigiline mitmekesisus. See tähendab, et vähenenud on monokultuursete puistute ning suurenenud kolmest ja enamast puuliigist koosnevate puistute pindala. Suurima pindalaga on kaasikud (0,71 miljonit ha) ja männikud (0,70 miljonit ha). Okaspuu enamusega metsade osakaal metsade kogupindalast on 48% (1,13 miljonit hektarit), kuid kasvava metsa tagavara osas moodustavad need 53% (247 miljonit m 3 ).

Probleemiks tuleb kindlasti pidada okaspuumetsade vähenemise trendi, viimase kümne aastaga (2016– 2025) on nende metsade pindala vähenenud 32 000 ha võrra (1,17 miljonit ha aastal 2016).

2025. aastal oli majandatava metsa netojuurdekasvuks 4,9 m 3/ha aastas. Metsa juurdekasv ja suremus on pidevas muutumises. Loomulikult mõjutab juurdekasvu metsa vanuseline jaotus, kuid lühiajaliste kõikumiste üheks põhjustajaks võib pidada muutlikke ilmastikuolusid. Keskkonnagentuuri teatel on metsa kasvu pärssivaks teguriks on eelkõige põud. 2018.– 2019. aasta põua suuremast mõjust oleme taastunud, kuid juurdekasv veel sellele eelnevate aastate tasemel pole. Sarnaseid muutusi on näha ka mujal Põhja-Euroopas.