Miks oli osa amforaid teravatipulise põhjaga?
Teravapõhjalisi amforaid oli kergem lastida laevale, kus need asetati tihedas rivis üksteise peale.
Kreeklased ja roomlased kasutasid amforaid veini, õli ja kalakastme säilitamiseks. Amforate teravatipuline põhi tulenes nende transportimisest laevaga. Sellise kujuga amforaid sai edukalt kihiti üksteise peale laduda. Nii olid need pika laevareisi ajal tihedalt koos. Paljud amforad olid peaaegu meetrikõrgused ja kaalusid täidetuna üle 50 kg. Teravatipulise põhja tõttu olid need siiski kergesti käsitsetavad.
Seotud lood
Katastroofiline komeedi kokkupõrge Maaga tuhandeid aastaid tagasi võis värske teadustöö autorite sõnul käivitada inimtsivilisatsiooni kui sellise alguse. Sündmus (mille puhul paljud teadlased arvavad, et seda üldse kunagi ei toimunud) võib olla dokumenteeritud maailmakuulsa arheoloogiamälestise Göbekli Tepe raidkirjades.
Vesuuvi purskes aastal 79 pKr hävisid mitu Vana-Rooma asulat, tuntuimaid neist olid linnad Pompeii ja Herculaneum. Herculaneumis asunud ja mõne allika järgi Caesari äiale kuulunud villast on leitud terve raamatukogu jagu söestunud papüürusest kirjarulle, millelt nüüd tehisintellekti abiga esimene sõna välja lugeda suudeti.
17. sajandi keskpaigaks olid arstid tervenisti viimased 1500 aastat kogu oma töö aluseks pidanud antiikaja lootusetult aegunud kirjatöid. Julge lahkaja Thomas Bartholin viskas kopitanud kolikambrisse justkui granaadi, tekitades meditsiinimaailmas paraja kaose.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele