Lõke Kuul: NASA kavatseb enne aasta lõppu meie kaaslase pinnal tuld teha

NASA uus eksperiment nimega Flammability of Materials on the Moon (FM2, e.k materjalide süttivus Kuul) püüab esmakordselt välja selgitada, kuidas tuli Kuu pinnal käitub.

Kosmoselendude puhul kasutatavate materjalide hindamiseks on juba aastakümneid kasutatud standardtesti NASA-STD-6001B, mille käigus hoitakse leeki materjali all ning jälgitakse, kuidas see põleb. Nii saadakse küll kasulikke tulemusi, aga selle testi suurim probleem on, et see viiakse läbi Maal. Kosmoses, kus gravitatsiooni mõju on palju väiksem ja puudub ka liikuv välisõhk, käitub leek hoopis teistmoodi.

Mikrogravitatsioonis ehk kaaluta olekus muutuvad leegid ümarateks, aeglaselt levivateks tulekeradeks, mida toidab näiteks kosmosejaamas peamiselt ventilatsioon. NASA varasemad katsed, mis on viidud läbi mehitamata kosmosekapslites, näitasid, et leegid võivad levida ootamatutes suundades ja põleda intensiivsemalt, kui seni arvati.

Selle kohta, mida tuli Kuul teeb, ei anna siiski ka need katsed parimat infot. Seega ongi tehtud plaan veel käesoleva aasta sees saata Kuu pinnale neli tahkekütuse proovi, mille põlemist kohalikes tingimustes jälgitakse pikema aja jooksul.

Kuu keskkond võib olla inimesele ohtlikum, kui on seni arvatud. Maal liiguvad kuumad gaasid ülespoole ja leegi alumisse ossa liigub juurde värsket hapnikku, kuid samas võivad needsamad liikumised leegi ka kustutada. Kuul on see protsess aeglasem, mis tähendab, et hapnik võib leeki pidevalt toita ilma seda summutamata (jutt on olukorrast, kui tulekahju puhkeb näiteks baasis, atmosfäärilist ehk õuehapnikku Kuul pole). Seega võivad materjalid, mis Maal vaevu süttivad, Kuul põleda kaua ja stabiilselt. Tulekahju Kuu baasis, mis asub hoopis teistsuguses keskkonnas kui Maa ehitised, oleks niisiis äärmiselt ohtlik, mistõttu tuleb riskid varakult välja selgitada.

Põlemiskatse FM2 viiakse läbi suletud kambris, mis on varustatud kaamerate ja sensoritega, et jälgida Kuul põleva leegi käitumist reaalajas. Erinevalt lühiajalistest kukkumistestidest või paraboollendudest võimaldab see koguda andmeid minutite, mitte sekundite jooksul.

Kuigi selliste katsete läbiviimine on kulukas, ei saa õiges keskkonnas saadud andmeid millegagi asendada. FM2 on nagu sild teoreetiliste mudelite ja tegelikkuse vahel ja saadud tulemused aitavad koostada tulevaste kosmosemissioonide ohutusstandardeid. Moodustub omamoodi teadmistering: kõrgema kvaliteediga katsed teevad missioonid turvalisemaks, missioonid annavad omakorda teadlastele sügavama arusaama füüsikaliste protsesside toimimisest väljaspool Maad.

Mehitatud NASA missioon peaks Kuule laskuma 2028. aastal.