Must näritud tükike kasetõrva ehk tökatit on iidne näts, mille analüüsi abil järjestasid teadlased 5700 aastat tagasi elanud sinisilmse taanlanna genoomi. Leid heidab valgust sellele, kuidas toimus üleminek küttide-korilaste elukorralduselt põlluharijate omale.
Ühe fjordi põhjas Taanis vedeles tuhandeid aastaid täiesti märkamatult tükike nätsu. See polnud muidugi näts tänapäevases mõistes, vaid mustjaspruun tükike kasetõrva ehk tökatit, mida armastasid närida väga kaua aega tagasi elanud taanlaste esivanemad. Ja mitte ainult nemad, vaid paljude iidsete kultuuride inimesed. Soomestki on leitud 6000 aasta vanune tökatitükk, millel on hambajäljed. Pole põhjust arvata, et ka Eesti aladel midagi seesugust ei näritud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tegu on ilmselt Taani vanimate teadaolevate ruunidega.
75 miljonit aastat vanast luust leitud DNA jäljed taaselustavad lootuse dinosaurused jälle ellu äratada. Selle üle, kas elluäratamise suhtes on põhjust optimistlik olla, peavad otsustama uued meetodid: steriilne fossiilijaht ja tehiskivististe valmistamine.
Siberi igikelts on justkui külmkamber. Jääaja loomade surnukehad on säilinud selles aastatuhandeid väga heas seisukorras. Kliima soojenemise tõttu on jää nüüd sulamas ning nii tulevad päevavalgele loomad liikidest, mis on kauges minevikus välja surnud.