SpaceX-i rakett kukub sel suvel Kuule
Kuud tabavad pidevalt kõikjalt universumist pärit suuremad ja väiksemad kosmilised kehad. Erinevalt Maast pole Kuul atmosfääri, kus pisemad objektid võiksid ära põleda ja nii ei takista kuupinnale langemist miski. Värskete arvutuste kohaselt räntsatab eelolevas augustis Kuule viiekorruselise maja kõrgune objekt, mis on pärit Maalt - see on SpaceX-i kanderaketi Falcon 9 ülemine aste.
Raketiaste rammib Kuud seitsmekordsel helikiirusel, ütleb sõltumatu astronoom Bill Gray, kes on Maa-lähedaste objektide jälgimiseks kasutatava tarkvara Project Pluto arendaja. Raketiaste kukub Kuule 5. augustil meie aja järgi kell 9:44 hommikul. Gray sõnul peaks kokkupõrge toimuma Einsteini kraatri lähistel. See on piirkond, mis on meteoriitidelt tublisti vatti saanud ja asub Kuu nähtava ja tagumise poole piirialal. Põhjalikult saab prognoositavast kokkupõrkest lugeda Project Pluto kodulehelt.
„Kosmoseprügi liikumine on enamasti hästi ennustatav; see liigub lihtsalt Maa, Kuu, Päikese ja planeetide gravitatsiooni mõjul. Nende üksikasjad on meile äärmiselt täpselt teada," selgitab Gray.
Samas mõjutab objekti pidevalt päikesekiirguse rõhk ehk teisisõnu päikesevalguse avaldatav tõukejõud. See jõud on muutlik ja ehkki see on väga väike, koguneb ja mõjub see aja jooksul ettearvamatult, sest kui objekt kosmoses liigub, püüab ja peegeldab see valgust rohkem või vähem sõltuvalt oma asendist.
SpaceX-i Falcon 9 on osaliselt korduvkasutatav rakett, mis on stardil 70 meetrit kõrge ja kaalub 550 tonni. Selle esimene, suurem aste on taaskasutatav ja see laskub pärast starti ja kütuse ära kasutamist tagasi Maale, täpsemalt ookeanil ootavale pargasele. Teine, kõrgem aste taaskasutatav ei ole, see jääb kosmosesse.
Praegusel juhul Kuule suunduv ülemine aste kuulub raketile, mis startis jaanuaris 2025 ning viis kuule kaks maandurit nimedega Blue Ghost Mission 1 ja Hakuto-R Mission 2.
Paljude varasemate Falcon 9 startide teised astmed on kukkunud tagasi Maale või jõudnud orbiidile ümber Päikese. Kõnealuse astmega on lood teisiti. Praegu tiirleb see ümber Maa, kusjuures orbiidi kestus on 26 päeva ringis. Oma Maale lähimas punktis ehk perigees läheneb see Maale 220 000 kilomeetrini, kaugeimas punktis ehk apogees eemaldub see umbes 510 000 kilomeetrini. Oma teekonnal ristub raketiastme trajektoor Kuu gravitatsioonilise mõjualaga.
„Kuu ja selle objekti orbiidid lõikuvad ligikaudselt. Tavaliselt jõuab üks neist ristumispunkti siis, kui teine on kusagil mujal," ütles Gray. Kuid 5. augustil jõuavad raketiaste ja Kuu samasse paika samaaegselt ja tulemusena kukubki aste Kuule.
See pole muidugi esimene kord, kui midagi Maalt pärinevat Kuule on kukutatud. 1970. aastatel juhiti Kuuga kokku põrkama mitu Apollo moodulit, et tekitada väikesi kuuvärinaid, mis võimaldasid uurida Kuu koostist. 2009. aastal juhiti Kuule otsa NASA sond LCROSS, kokkupõrke tulemusena kerkis tolm kuupinnalt üles, avastati veejääd ja muid huvitavaid aineid. 2022. aastal jättis hiinlaste missiooni Chang'e 5-T1 kanderakett Kuu tagumisele küljele kokkupõrke tulemusena kaksikkraatri, mille jäädvustas NASA automaatjaam Lunar Reconaissance Orbiter (LRO), mis on orbiidil ümber Kuu.
Ka Falcon 9 kokkupõrge peaks jätma värske kraatri. Kokkupõrkega kaasnev võimalik valgusmäng ei ole tõenäoliselt Maalt nähtav, kuid LRO võib ilmselt selle tulemusi pildistada.
Õnneks ei kujuta kokkupõrge endast kellelegi ohtu. Momendil pole Kuul kedagi ega suurt midagi - vaid Apollo missioonide jäetud tehnikaprügi, lisaks mõned kotid astronautide väljaheidete, uriini ja oksega, paar golfipalli ja mõned kahedollarilised rahatähed.
Laiem kosmoseprügi probleem, mis tuleneb peamiselt aina suuremast hulgast satelliitidest, mis ümber Maa tiirlevad ja oma aja ära elanutena kosmoseromudeks saavad, on siiski suhteliselt tõsine ja muutub aina tõsisemaks.
Seotud lood
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele