Hiinlaste eilne edukas raketistart lisab uuele Kuu-rallile omajagu intriigi
Hiina saatis eile, 24. mai õhtul edukalt orbiidile mehitatud kosmoselaeva Shenzhou-23, mis dokkis edukalt kosmosejaamaga Tiangong. See missioon on osa Pekingi pikemast plaanist toimetada inimene Kuule enne 2030. aastat, teatas Hiina riiklik meedia. Teatavasti on samasugune kavatsus ka USA-l.
Missiooni Artemis IV käigus peaks viimaste plaanide järgi ameeriklane Kuule naasma 2028. aastal. Et hiinlased paistavad rihtivat enam-vähem sama ajaakent, on Kuu-võidujooks, mida võib võrrelda 1960ndatel USA ja NSV Liidu toimunuga, korralikku hoogu sisse saamas.
Kanderakett Changzheng 2-F tõusis kohaliku aja järgi õhku kell 23:08 (meie aja järgi kl 18:08) Hiina loodeosas Gobi kõrbes asuvast Jiuquani stardikeskusest. Kosmoselaev eraldus raketist umbes kümme minutit hiljem ja sisenes orbiidile ümber Maa. Laev dokkis edukalt Tiangongi kosmosejaamaga pärast umbes 3,5-tunnist lendu, vahendas riiklik uudisteagentuur Xinhua Hiina mehitatud kosmoselendude agentuuri CMSA.
See on esimene kord, kui Hiina kosmosemissiooni käigus lendab kosmosesse Hongkongist pärit taikonaut - 43aastane Li Jiaying, kes töötas varem Hongkongi politseis. Teised kaks meeskonnaliiget on 39aastane insener Zhu Yangzhu ja 38aastane Zhang Zhiyuan, kes on endine sõjalennukipiloot. Tema jaoks on tegu samuti esimese missiooniga.
Meeskond plaanib teha hulganisti igasuguseid eksperimente loodusteaduste, materjaliteaduse, vedelike füüsika ja meditsiini valdkonnas. Shenzhou-23 üks võtmekatseid on ühe meeskonnaliikme aastane viibimine orbiidil, et uurida pikaajalise mikrogravitatsiooni mõju inimesele. See katse on osa Hiina ettevalmistustest tulevasteks Kuu- ja Marsi-missioonideks. Kes kolmest missioonil osalejast aastaks kosmosesse jääb, otsustatakse hiljem sõltuvalt missiooni edenemisest.
Peamisteks väljakutseteks pikaajalise kosmoses viibimise puhul on kaaluta oleku pikaajalised mõjud inimese organismile, sealhulgas luutiheduse vähenemine, vereringe häired ja lihaste kärbumine. Lisaks neile mõjutavad inimest veel ka kosmoses vabalt leviva kiirgusega kokkupuude, unehäired ning käitumuslik ja psühholoogiline väsimus, ütles uudisteagentuurile AFP Austraalia Macquarie ülikooli astrofüüsik professor Richard de Grijs.
Seni on 2021. aastast kosmoses olnud hiinlaste Tiangongi kosmosejaama meeskonnad viibinud orbiidil umbes kuus kuud järjest.
Hiina katsetab juba ka mehitatud kuundumise jaoks tarvilikku uut tehnoloogiat, vahendas AFP. Uue Mengzhou kosmoselaeva orbiitaalkatsed peaksid toimuma veel tänavu. Mengzhou kosmoselaevad, mis peaks taikonaudid Kuule toimetama, hakkavad asendama seni kasutatud Shenzhou kosmoselaevade seeriat, mis nüüd vananenud on.
2035. aastaks tahab Peking koostöös Venemaa ja teiste partneritega (Pakistan, LAV, Aserbaidžaan jne) valmis ehitada mehitatud Kuu teadusbaasi esimese etapi, mida nimetatakse vähemasti praegu, projektifaasis, Rahvusvaheliseks Kuu-uuringute jaamaks (International Lunar Research Station, ILRS).
Hiina on olnud Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) koostööst ametlikult kõrvaldatud alates 2011. aastast, kui USA võimud keelasid NASA-l Pekingiga koostöö. See sundis Hiinat välja arendama omaenda kosmosejaama projekti. Selle aasta lõpuks plaanivad hiinlased Tiangongi jaama viia ka esimese välismaalasest astronaudi Pakistanist.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele