Teadlased kaardistasid esimest korda inimese täieliku genoomi. See läbimurre võib aidata tulevikus jagu saada nii mõnestki eluohtlikust haigusest ja mõista esivanemate põlvnemist.
Tollane USA president George W. Bush ning Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Jaapani ja Hiina juht andsid 14. aprillil 2003 välja ühise deklaratsiooni. Selles avaldasid riigi- juhid uhkust selle üle, et mainitud kuue riigi 20 ülikooli ja teadusasutuse teadlased olid esimest korda kaardistanud inimese genoomi ehk järjestanud meie DNA kõik nukleotiidid. See läbimurre oli 13 aastat kestnud ettevõtmise Inimese Genoomi Projekt (ingl Human Genome Project) tulemus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Inimese DNA täielikuks kaardistamiseks kulus teadlastel 13 aastat. Nüüd tahetakse kõigest kümne aastaga luua hiiglaslik kataloog, mis sisaldab kõikide loomade, seente ja taimede geneetilist materjali. Ambitsioonika projekti eesmärk on muuta meid elu arengu kohta targemaks ning päästa ohustatud liike.
Teadlased lisasid elu muidu püsivale koodile ehk DNA koodile kaks uut tähte. Nende kahe uue tähega saab kujundada seniolematuid eluvorme, mis on mõeldud maamiinide tuvastamiseks ja õhu puhastamiseks.
Selgub, et inimese keha sisaldab tuhandeid teadlastele tundmatuid rakutüüpe. Uute meetoditega on kindlaks tehtud, et meie teadmistes inimkeha kohta haigutavad vägevad lüngad. Neid lünki on nüüd täitmas ülemaailmne teadusprojekt: üle tuhande teadlase kaardistavad meie elundeid ja loovad rakuatlast. Selle töö käigus tehtavad avastused võivad aidata jõuda nii vähi kui ka tsüstilise fibroosi ravini.