40 aastat pärast katastroofi on Tšornobõli huntidele kiirgus kui hane selga vesi

Princetoni ülikooli evolutsioonibioloogide Cara Love’i ja Shane Campbell-Statoni juhitud teadlasterühm ütleb, et neilt huntidelt on avastatud geneetilisi erinevusi võrreldes mujal maailmas elavate huntidega. Need erinevused viitavad, et loomadel võivad olla viimase neljakümne aasta hundipõlvkondade jooksul välja kujunenud omadused, mis aitavad neil piirkonnas laialt levinud ioniseeriva kiirgusega hästi toime tulla. Ioniseeriv kiirgus on kantserogeenne ehk vähki põhjustav. Suur ioniseeriva kiirguse doos põhjustab ägeda kiirgusmürgituse ja on surmav.

„Hundipopulatsioonis võib esineda geneetilist varieeruvust, mis võimaldab mõnel isendil olla kiirguse suhtes vastupidavam või taluvam. Sel juhul võivad nad küll vähki haigestuda sama sageli, kuid see ei pruugi nende organismi toimimist nii palju mõjutada kui väljaspool keelutsooni elavatel loomadel,“ ütles Campbell-Staton 2024. aastal USA avalik-õigusliku raadiojaama NPR saatele Short Wave.

Siiski ei tea teadlased veel täpselt, kuidas see võimalik kiirgustaluvus toimib. „Nad lihtsalt suudavad mingil põhjusel selle koormusega paremini hakkama saada või sellele vastu panna,“ ütles Campbell-Staton. „Vaatamata keskkonna survele ehk kiirgusega kokku puutumisele ei haigestu nad lihtsalt nii sageli vähki.“

Ukrainas asuv Tšornobõli keelutsoon ja üle piiri Valgevenes paiknev Polesje riiklik radioökoloogiline reservaat on enamikule inimestest suletud. Sisenemiseks on vaja eriluba, tavaliselt teadustöö eesmärgil. Piirkonda näib olevat tekkinud omalaadi radioaktiivne Eedeni aed, kus loomad on vallutanud reservaatide 4200 ruutkilomeetri suuruse ala. Seal elavad näiteks hirved, piisonid, metssead ja ka koertekarjad - metsistunud kutsud põlvnevad evakueeritud inimeste maha jäetud lemmikloomadest.

Kuid 2015. aasta loenduste põhjal on just üks liik olnud eriti edukas. Kui põtrade, metskitsede, punahirvede ja metssigade arvukus Tšernobõli keelutsoonis on sarnane samas piirkonnas asuva nelja saastamata looduskaitsealaga, siis huntide arvukus on rohkem kui seitse korda suurem. Nii kirjutas Polesje riikliku radioökoloogilise reservaadi ökoloogi Tatjana Derjabina juhitud uurimisrühm.

Love’i, Campbell-Statoni ja nende kolleegide töö eesmärk oli välja selgitada, miks huntide populatsioon kasvas plahvatuslikult, samas kui teiste loomade arvukus jäi suhteliselt stabiilseks.

2024. aastal sisenesid teadlased keelutsooni ja kogusid mitmelt hundilt vereproove. Samuti võeti vereproove Valgevene huntidelt. Sealpool piiri on kiirgustase madalam. Võrdluseks võeti proove ka USA Yellowstone’i rahvuspargi huntidelt. Pargis on ioniseeriva kiirguse tase Maa loomuliku kiirgustaustaga sama. Teadlased avastasid proove uurides, et tervelt 3180 geeni käituvad Tšornobõli huntides teistmoodi kui teistes populatsioonides.

Seejärel võrreldi geneetilisi andmeid inimese vähigeneetika andmebaasiga The Cancer Genome Atlas (TCGA), otsides kümne nii inimestel kui koertel esineva kasvajatüübi markereid. Teadlased leidsid Tšornobõli huntidelt 23 vähiga seotud geeni, mis olid tavalisest aktiivsemad. Need on inimestel otseselt seotud mõne vähivormi edukamalt üle elamisega, sellele parema vastupanuvõimega. Kõige kiiremini arenevad piirkonnad paiknesid neis geenides ja nende geenide ümbruses, mis on seotud imetajate vähivastaste ja kasvajavastaste reaktsioonidega.