Maa elanike arv on ületanud planeedi taluvuspiiri, leiab uus uuring
Meid, inimesi, on kaugelt liiga palju, ütlevad Austraalia Flindersi ülikooli teadlased Corey Bradshaw juhtimisel valminud uues uuringus, olles läbi töötanud enam kui kahe sajandi rahvastikuandmed.
Loe AI kokkuvõtet
Uus uuring Austraalia Flindersi ülikoolist, Corey Bradshaw juhtimisel, näitab, et inimkonna arv on ületanud Maa pikaajalist kandevõimet, mille teoreetiliseks piiriks peetakse umbes 12 miljardit inimest, samas kui optimaalne arv oleks 2,5 miljardit. Praegune rahvaarv on 8,3 miljardit, mille juures ressursid ei suuda nõudlust katta. Teadlased rõhutavad vajadust drastilisi muudatusi maa, vee ja energia kasutamises, et vältida inimtekkelisi kliimamuutusi ning toetada jätkusuutlikku kasvu. Surve ökosüsteemidele kasvab, kui riigid ei tee koostööd tarbimise ja rahvaarvu vähendamiseks, kuid muutused on veel võimalikud.
Teadlased ütlevad, et inimkond elab juba ammu üle selle piiri, mida meie planeet suudab pikaajaliselt kanda. Ökoloogid kasutavad selleks, et kirjeldada keskkonna võimet toetada mingi liigi populatsiooni, terminit “kandevõime”. Sellega hinnatakse seda, kui palju isendeid liigist saab pikaajaliselt ellu jääda, lähtudes olemas olevatest ressurssidest ja nende taastumise kiirusest.
Meie liik ehk Homo sapiens on väga osav oma liigi kandevõime piiri nihutamises, kuna meil on kalduvus leida tehnoloogilisi lahendusi looduslike piirangute ületamiseks – eriti fossiilkütuste kasutamise kaudu. Nende kütuseliikide laialdane kasutuselevõtt võimaldas 20. sajandil kiiret rahvastiku kasvu. Praegu elab Maal ligikaudu 8,3 miljardit inimest.
Bradshaw ja tema meeskond koostasid tõenduspõhise hinnangu Maa inimkonna kandevõimele, kasutades ökoloogilisi mudeleid, et jälgida rahvastiku suuruse ja kasvu kiiruse muutusi viimase kahe sajandi jooksul nii globaalselt kui ka regionaalselt. Nad eristavad maksimaalset kandevõimet – teoreetilist absoluutpiiri sõltumata näljast, haigustest ja sõdadest – ning optimaalset kandevõimet, mille puhul rahvastik on ühtaegu jätkusuutlik ja inimeste elu vastab minimaalsele elatustasemele.
„Maa ei suuda sammu pidada sellega, kuidas me ressursse kasutame. See ei suuda toetada isegi tänast nõudlust ilma suurte muutusteta; meie tulemused näitavad, et survestame planeeti rohkem, kui see suudab taluda,“ ütleb Bradshaw.
Teadlased leidsid, et enne 1950. aastaid kasvas inimkond üha kiirenevas tempos, kuid 1960. aastate alguses hakkas kasv aeglustuma, kuigi rahvaarv jätkas suurenemist. See nihe tähistas nn negatiivse demograafilise faasi algust, mis tähendab Bradshaw sõnul seda, et inimeste lisandumine ei too enam kaasa kiiremat kasvu.
Nende hinnangul võib maailma rahvaarv jõuda tippu ehk 11,7–12,4 miljardi inimeseni 2060.–2070. aastatel, kui praegused trendid jätkuvad. Umbes 12 miljardit on siiski hinnanguline absoluutne maksimaalne rahvaarv, mida Maa suudab taluda, kuid see on kaugel optimaalsest. Teadlaste arvutuste järgi oleks optimaalne rahvaarv Maal umbes 2,5 miljardit inimest.
Uuringust ilmneb veel, et inimühiskonnad on liikunud olukorrast, kus suurem rahvaarv tähendas kiiremat kasvu, olukorda, kus kasvukõver tasandub – mida suurem rahvaarv, seda aeglasem kasv. Kuid isegi aeglasema kasvu juures ületab praegune rahvaarv märkimisväärselt jätkusuutlikku kandevõimet.
Erinevus optimaalse 2,5 miljardi ja praeguse 8,3 miljardi vahel aitab luua seose liigse tarbimisega. Näiteks teatas ÜRO selle aasta jaanuaris, et maailm on jõudnud veepuuduse osas kriitilisse seisu. Loomapopulatsioonid vähenevad, sest nad ei suuda meiega ressursside pärast konkureerida. Samuti ei toimi hästi meie sõltuvus fossiilkütustest, mis lühiajaliselt küll suurendavad Maa inimeste kandevõimet, näiteks väetiste tootmiseks, mis meie eluviisi toetavad. Nende kütuste põletamine soodustab inimtekkelisi kliimamuutusi, mis häirivad ökosüsteeme.
„Planeedi ökosüsteemid on juba surve all ja ilma kiirete muutusteta energia, maa ja toidu kasutamises seisavad miljardid inimesed silmitsi kasvava ebastabiilsusega,“ ütleb Bradshaw.
Siiski pole teadlaste sõnul liiga hilja midagi ette võtta. „Maa ei suuda tulevast ega isegi tänast rahvaarvu toetada ilma põhjalike muutusteta selles, kuidas me kasutame maad, vett, energiat ja elurikkust,“ kirjutavad autorid. „Väiksem rahvaarv ja madalam tarbimine annavad paremaid tulemusi nii inimestele kui ka planeedile. Tegutsemisaken kitseneb, kuid sisulised muutused on veel võimalikud, kui riigid teevad koostööd.”
Millegi ette võtmise all ei pea teadlased silmas inimeste hulga vägivaldset kahandamist või midagi muud sedavõrd ekstreemset, vaid sotsiokultuuriliste praktikate muutmist - ehk siis peame tegema olulisi muutusi selles, kuidas me kasutame maad, vett, energiat, kuidas käitume oma koduplaneedi bioloogilise mitmekesisusega ja kuidas haldame ressursse.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele