„Maa ei suuda sammu pidada sellega, kuidas me ressursse kasutame. See ei suuda toetada isegi tänast nõudlust ilma suurte muutusteta; meie tulemused näitavad, et survestame planeeti rohkem, kui see suudab taluda,“ ütleb Bradshaw.
Teadlased leidsid, et enne 1950. aastaid kasvas inimkond üha kiirenevas tempos, kuid 1960. aastate alguses hakkas kasv aeglustuma, kuigi rahvaarv jätkas suurenemist. See nihe tähistas nn negatiivse demograafilise faasi algust, mis tähendab Bradshaw sõnul seda, et inimeste lisandumine ei too enam kaasa kiiremat kasvu.
Nende hinnangul võib maailma rahvaarv jõuda tippu ehk 11,7–12,4 miljardi inimeseni 2060.–2070. aastatel, kui praegused trendid jätkuvad. Umbes 12 miljardit on siiski hinnanguline absoluutne maksimaalne rahvaarv, mida Maa suudab taluda, kuid see on kaugel optimaalsest. Teadlaste arvutuste järgi oleks optimaalne rahvaarv Maal umbes 2,5 miljardit inimest.
Uuringust ilmneb veel, et inimühiskonnad on liikunud olukorrast, kus suurem rahvaarv tähendas kiiremat kasvu, olukorda, kus kasvukõver tasandub – mida suurem rahvaarv, seda aeglasem kasv. Kuid isegi aeglasema kasvu juures ületab praegune rahvaarv märkimisväärselt jätkusuutlikku kandevõimet.
Erinevus optimaalse 2,5 miljardi ja praeguse 8,3 miljardi vahel aitab luua seose liigse tarbimisega. Näiteks teatas ÜRO selle aasta jaanuaris, et maailm on jõudnud veepuuduse osas kriitilisse seisu. Loomapopulatsioonid vähenevad, sest nad ei suuda meiega ressursside pärast konkureerida. Samuti ei toimi hästi meie sõltuvus fossiilkütustest, mis lühiajaliselt küll suurendavad Maa inimeste kandevõimet, näiteks väetiste tootmiseks, mis meie eluviisi toetavad. Nende kütuste põletamine soodustab inimtekkelisi kliimamuutusi, mis häirivad ökosüsteeme.
„Planeedi ökosüsteemid on juba surve all ja ilma kiirete muutusteta energia, maa ja toidu kasutamises seisavad miljardid inimesed silmitsi kasvava ebastabiilsusega,“ ütleb Bradshaw.
Siiski pole teadlaste sõnul liiga hilja midagi ette võtta. „Maa ei suuda tulevast ega isegi tänast rahvaarvu toetada ilma põhjalike muutusteta selles, kuidas me kasutame maad, vett, energiat ja elurikkust,“ kirjutavad autorid. „Väiksem rahvaarv ja madalam tarbimine annavad paremaid tulemusi nii inimestele kui ka planeedile. Tegutsemisaken kitseneb, kuid sisulised muutused on veel võimalikud, kui riigid teevad koostööd.”
Millegi ette võtmise all ei pea teadlased silmas inimeste hulga vägivaldset kahandamist või midagi muud sedavõrd ekstreemset, vaid sotsiokultuuriliste praktikate muutmist - ehk siis peame tegema olulisi muutusi selles, kuidas me kasutame maad, vett, energiat, kuidas käitume oma koduplaneedi bioloogilise mitmekesisusega ja kuidas haldame ressursse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!