Uuritakse küttide-korilaste rahvaarvu kasvu põhjusi
Euroopa teadusnõukogu (ERC) uue sünergiagrandi projekti raames uurib Tartu ülikooli arheoloog Mari Tõrv (pildil), kuidas kogu põhjapoolkera kütid ja korilased saavutasid märkimisväärse rahvaarvu kasvu ja sotsiaalse keerukuse ammu enne seda, kui maaviljelus ja karjakasvatus põhiliseks elatusviisiks muutusid. Tõrva töörühm panustab sellesse projekti Baltikumi piirkonna materjalianalüüsiga.
Ajalooõpikuist võime lugeda, kuidas suured muutused rahvastikus algavad viljelusmajanduse ja loomade kodustamisega. Valdav on arusaam, et toidu ülejääk ja püsiasustus, aga ka sotsiaalselt komplekssed ühiskonnad tekivad varajastes maaviljelejate kogukondades. Ometi näitab arheoloogiline aines, et nii Baltikumis kui ka teistes põhjapoolkera küttide-korilaste ühiskondades kasvas rahvaarv jõudsalt juba enne viljelusmajandust.
Seotud lood
Tänapäeva Šveitsi Bieli järve lähistele langes viimasel jääajal Twannbergi raudmeteoriit. Seetõttu asusid Šveitsi teadlased uurima, kas aegade jooksul muuseumidesse kokku toodud muististe seas võib olla mõni meteoriitsest rauast ese. Üks taevakivist nooleots leitigi, aga selle materjal pole pärit Šveitsist, vaid oletatavasti hoopis Saaremaalt.
Britid pidid 1912. aastal uhkusest lõhkema, kui üks hobiarheoloog kuulutas, et on leidnud puuduva lüli inimese ja ahvi vahel ehk tõendi Darwini evolutsiooniteooriale. Leiumaterjali hilisemast uurimisest selgus, et jutt Piltdowni mehest oli liiga hea, et olla tõsi.
Cambridge’i ülikoolis on tehtud iseäralik uuring. Selle käigus uuriti, kui monogaamsed ehk truud samale partnerile erinevad imetajaliigid on. Selgus, et meie, inimesed, oleme imetajate kontekstis eksklusiivse paaritumise määralt üsna sarnased surikaatide ja kobrastega. Monogaamsuse kontekstis kõige lähedasem liik meile on suur inimahv - gibonlaste sugukonda kuuluv laar.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele