Inimesed sarnanevad monogaamsuselt surikaatide ja kobrastega
Cambridge’i ülikoolis on tehtud iseäralik uuring. Selle käigus uuriti, kui monogaamsed ehk truud samale partnerile erinevad imetajaliigid on. Selgus, et meie, inimesed, oleme imetajate kontekstis eksklusiivse paaritumise määralt üsna sarnased surikaatide ja kobrastega. Monogaamsuse kontekstis kõige lähedasem liik meile on suur inimahv - gibonlaste sugukonda kuuluv laar.
Loe AI kokkuvõtet
Cambridge'i Ülikooli uuringu järgi on inimeste monogaamsuse tase võrreldav surikaatide ja kobrastega. Teadlane dr Mark Dyble kavatseb näidata, et inimeste täisõdede-vendade määr sarnaneb sotsiaalselt monogaamsete imetajate omaga, viidates, et monogaamia on inimkonna peamine paaritumismuster. Uuring näitab, et inimeste täisõdede-vendade määr on 66%, seades meid järjestuses 11 sotsiaalselt monogaamse liigi seitsmendale kohale. See toetab arusaama, et inimeste monogaamia on sotsiaalse koostöö nurgakivi, kuigi ajalooliselt on esinenud ka polügaamiat.
Varasemalt on inimeste sugulise valiku uuringute puhul kasutatud kivististe uurimist ja antropoloogilisi vaatlusi. Teiste imetajaliikide puhul on teadlased vaadelnud loomade kogukondi ja teinud sugulusteste.
Nüüd demonstreeris Cambridge’i ülikooli arheoloogia osakonna teadlane evolutsiooniantropoloog dr Mark Dyble oma töös uut lähenemisviisi, milles hinnatakse täis- ja poolõdede-vendade osakaalu paljude loomaliikide ja ka inimühiskondade puhul. Poolõdede-vendade määra põhjal mõõdetakse liikide monogaamsust ehk seda, kui truud selle liigi isendid ühele partnerile.
Põhjus on selles, et Dyble´i sõnul on suurema monogaamsusega liikide puhul rohkem täisõdesid-vendi, kes jagavad mõlemat vanemat. Polügaamsemates või promiskuiteeti soosivates paaritumissüsteemides on rohkem poolõdesid-vendi, kuna vanemad saavad järglasi erinevate partneritega.
Dyble töötas välja arvutusliku mudeli, mis seob hiljutistest geeniuuringutest kogutud õdede-vendade andmeid teada olevate sigimisstrateegiatega, et hinnata eri liikide monogaamsuse taset. Kuigi mudel on endiselt ligikaudne, väidab Dyble, et see on paljudest varasematest meetoditest otsesem ja konkreetsem viis monogaamsuse mustrite hindamiseks eri liikide ja inimühiskondade puhul tuhandeid aastaid hõlmavas vaates.
Inimesed paiknevad kõrgliigas, šimpansid tabeli põhjas
„On olemas monogaamsuse nn kõrgliiga, kus inimesed üsna mugavalt asetsevad, samas kui valdaval enamikul teistest imetajatest esineb paaritumisel palju rohkem promiskuiteeti,” ütles Dyble.
Inimese monogaamsuse küsimust on lahatud sajandeid. On kaua oletatud, et just monogaamia on sotsiaalse koostöö nurgakivi, mis võimaldas inimestel aegamisi planeedil domineerivaks liigiks saada. Siiski on ka inimestel ajaloost teada erinevaid paaritumisnorme, on ju minevikus olnud nt polügaamia ehk mitmenaisepidamine paljudes ühiskondades levinud.
Inimeste monogaamsuse määra arvutamiseks kasutas Dyble geneetilisi andmeid arheoloogilistest leiukohtadest, sealhulgas pronksiaja matusepaikadest Euroopas ja neoliitikumi leiupaikadest tänases Türgis ning etnograafilisi andmeid 94 inimühiskonna kohta üle maailma alates Tansaania kütt-korilastest kuni Indoneesia riisikasvatajateni.
Uuring, mis avaldati ajakirjas Proceedings of the Royal Society: Biological Sciences, näitab, et inimeste täisõdede-vendade üldine määr on 66%, asetades meid uuringus käsitletud üheteistkümne sotsiaalselt monogaamse liigi seas seitsmendale kohale.
Surikaatide monogaamianäitaja on 60% ning kobraste oma 73%. Surikaadid on sagris karvastikuga väikesed urukiskjad, kes elavad Lõuna-Aafrika savannides ja poolkõrbetes.
Inimese 66%le kõige lähemal on gibonlaste sekka kuuluv inimahv nimega laar (Hylobates lar). Laarid elavad Kagu-Aasias ja nende monogaamsuse määr on 63,5%. Ainus teine esikloomaline ehk primaat esikümnes on tamariin Saguinus mystax– väike Amazonase ahv, kes toob sageli ilmale kaksikuid või kolmikuid ning kellel on täisõdede-vendade määr ligi 78%.
Hetkel kuum
Kõik teised uuringusse kaasatud esikloomalised viljelevad kas polügaamiat või polüandriat ja asuvad monogaamsuse tabeli lõpus. Mägigorilladel on täisõdede-vendade määr 6%, šimpansidel aga vaid 4% – samal tasemel delfiinidega. Jaapani makaagid (2,3%) ja reesusmakaagid (1%) paiknevad täitsa tabeli lõpus.
„Lähtudes meie lähimate sugulasliikide – šimpanside ja gorillade – paaritumismustritest, arenes inimeste monogaamia tõenäoliselt välja mitte-monogaamsest rühmaelust; selline areng on imetajate seas väga ebatavaline,” ütles Dyble.
Truu hamsterlane
Kõige kõrgemal kohal on tabelis pisike Ameerikas elav hamsterlane Peromuscys californicus, kes on meie hiirte üpris kauge sugulane. Kui see näriline paaritub, püsib ta elu lõpuni sama partneriga koos. Nende loomade täisõdede-vendade määr on 100%. Viimasel kohal on Šotimaal Soay saarel elav lambatõug soay lammas – nende täisõdede-vendade määr on vaid 0,6%, sest iga utt paaritub mitme jääraga.
Seotud lood
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele