2025. aasta Nobeli füsioloogia või meditsiini auhinna laureaadid on Mary E. Brunkow, Fred Ramsdell ja Shimon Sakaguchi avastuste eest, mis puudutavad perifeerset immuuntolerantsust.

- Foto: Claudio Bresciani/TT
Preemia suurus on 11 miljonit Rootsi krooni, mis jagatakse võitjate vahel võrdselt.
Meie kehas eksisteerib süsteem, mida nimetatakse immuuntolerantsuseks. Keskne tolerantsus (harknäärmes ja luuüdis) elimineerib T- ja B-lümfotsüüdid (meie enda valged verelibled, mis on osa immuunvastusest ehk võitlevad kahjulike sissetungijatega, kes-mis meie kehasse on jõudnud). Need lümfotsüüdid on väga reaktiivsed ja võivad teinekord rünnata meie keha enda kudesid.
Keskne tolerantsus kui süsteem ei ole täiesti efektiivne — mõned enesereaktiivsed rakud võivad siiski vereringesse pääseda, mis võib viia autoimmuunhaiguste välja kujunemiseni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nende teadlaste ja nende meeskondade töö tulemusena avastati teine kaitseliin, mida nimetatakse nüüd perifeerseks immuuntolerantsuseks. See mehhanism aitab hoida immuunsüsteemi kontrolli all ka pärast seda, kui keskne tolerantsus on mõne enesereaktiivse raku läbi lasknud.
1995. aastal avastas Sakaguchi hiirtel tehtud katsetes seni tundmatut tüüpi immuunrakke (hiljem nimetati need regulatoorseteks T-rakkudeks), mis aitavad kaitsta keha autoimmuunsete reaktsioonide eest. Brunkow ja Ramsdell näitasid, et hiired, kellel on mutatsioon Foxp3 geenis, on eriti vastuvõtlikud autoimmuunhaigustele. Samuti tuvastasid nad, et sama geen, mis leidub ka inimestel, põhjustab meil raskesti kulgevat autoimmuunhaigust – nn IPEX-sündroomi.

- Fred Ramsdell, Shimon Sakaguchi ja Mary E. Brunkow.
- Foto: Shohei Miyano, Lindsey Wasson
Pärast neid töid tõestas Sakaguchi, et Foxp3 geen mängib võtmerolli regulatoorsete T-rakkude arengus, see tähendab, et see geen juhib nende rakkude tootmist ja funktsiooni.
See teadustöö pani aluse immunoloogia uuele harule, mida nimetatakse perifeerse tolerantsuse uurimiseks, ning see on avanud uksi uutele võimalustele autoimmuunhaiguste, siirdamiste ja ka vähiravi valdkonda kuuluvate immunoteraapiate valdkonnas. Paljud strateegiad, mis sihivad regulatoorseid T-rakke või immuuntolerantsuse mehhanisme, on praegu uurimis- või kliinilistes katsetustes.
„Nende avastused on olnud otsustava tähtsusega meie arusaamise jaoks sellest, kuidas immuunsüsteem toimib ja miks me kõik ei haigestu tõsistesse autoimmuunhaigustesse,“ ütles Nobeli komitee esimees Olle Kämpe.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!