Värske teadustöö võib avada tee universaalsele vähivaktsiinile
Eksperimentaalne mRNA-vaktsiin tugevdas laborihiirte peal tehtud katsetes immunoteraapia kasvajavastast toimet. See tõi teadlased sammukese võrra lähemale eesmärgile töötada välja universaalne vähivaktsiin, mis just kui äratab meie immuunsüsteemi üles, nii et see asub tõhusalt pahaloomulise kasvaja vastu võitlema.
18. juulil teadusajakirjas Nature Biomedical Engineering avaldatud Florida ülikooli teadlaste uuring näitas, et nende arendatud katsevaktsiini kombineerimine juba praegu kasutuses olevate ja levinud vähiravimite (immuunkontrollpunktide inhibiitoritega, lühend ICI) vallandas justkui topeltlöögina laborihiirte kehas tugeva kasvajavastase reaktsiooni.
Üllatav on uue katse tulemuste juures teadlaste sõnul see, et need saavutati mitte kindla kasvajale omase valgu sihtmärgiks seadmise kaudu, vaid just seeläbi, et tõsteti hiirte immuunsüsteemi aktiivsust ehk ergutati immuunsüsteemi reageerima kasvaja vastu just kui tavalise viiruse vastu. Seda tehti, stimuleerides kasvajates PD-L1 valgu avaldumist, mis muutis kasvajad ravile vastuvõtlikumaks. Uuringu juhtivautor dr Elias Sayour, kes on Florida ülikooli lasteonkoloog, ütles, et tulemused viitavad potentsiaalselt uuele ravisuunale, mis võib olla alternatiiv kirurgilisele sekkumisele, kiiritusravile ja keemiaravile, ja uuel raviviisil võivad olla laialdased rakendusvõimalused paljude raskesti ravitavate kasvajate vastu.
„See artikkel kirjeldab väga ootamatut ja põnevat tähelepanekut: isegi selline vaktsiin, mis pole suunatud ühegi kindla kasvaja või viiruse vastu, võib – seni, kui see on mRNA vaktsiin - põhjustada kasvaja-spetsiifilisi toimeid,“ ütles Sayour, kes juhib ka RNA-inseneeria laborit Florida ülikooli ajukasvajate teraapiakeskuses ja on lisaks McKnighti ajuinstituudi teadur ja immunoonkoloogia uurimisprogrammi kaasjuht. „Avastus tõestab, et selliseid vaktsiine oleks võimalik arendada universaalsete vähivaktsiinidena, mis suudavad muuta patsiendi immuunsüsteemi tundlikuks konkreetse patsiendi kasvaja suhtes.“
Kolmas tee vähivaktsiinini
Senini on vähivaktsiinide arenduses olnud kaks peamist lähenemisviisi: leida spetsiifiline sihtmärk, mis on ühine paljudele vähipatsientidele, või kohandada vaktsiin konkreetse patsiendi kasvajas esinevatele sihtmärkidele. Uus uuring pakub kolmanda variandi vähivaktsiini arendamiseks.
Töö kaasautor dr Duane Mitchell ütles: „Me leidsime, et kasutades vaktsiini, mis ei ole otseselt suunatud vähirakkudele, vaid mis lihtsalt ergutab organismi tugevat immuunvastust, suudame esile kutsuda väga tugeva kasvajavastase reaktsiooni. Sellel võib olla suur potentsiaal laialdaseks kasutamiseks vähipatsientide seas – võib-olla isegi viies meid universaalse vähivaktsiinini.“
Dr Elias Sayour on arendanud kõrgtehnoloogilisi vähivaktsiine üle kaheksa aasta, kasutades arendustöös mRNA-d. mRNA ehk informatsiooni-RNA (messenger-RNA) on igas keharakus, ka kasvajarakkudes, leiduv molekul, mis toimib valkude tootmise ehk sünteesimise plaani või retseptina.
Uus uuring tugineb Sayouri laboris eelmisel aastal saavutatud läbimurdele. Esimeses inimestel tehtud kliinilises katses suudeti panna mRNA-l põhinev vaktsiin immuunsüsteemi kiiresti ümber programmeerima, nii et see hakkas ründama glioblastoomi - agressiivset ajukasvajat. Üks nelja patsiendiga tehtud katse muljet avaldavamaid tulemusi oli see, kui kiiresti personaalne, kasvajarakkudest valmistatud vaktsiin, tugeva immuunvastuse kasvaja hävitamiseks käivitas.
Viimases uuringus kohandas Sayouri meeskond tehnoloogiat testimaks üldist mRNA-vaktsiini – mitte spetsiifilise viiruse või vähimarkeri vastu, vaid lihtsalt tugeva immuunvastuse esile kutsumiseks. Vaktsiiniformulatsioon loodi COVID-19 vaktsiinidega sarnasel viisil, kasutades sarnast tehnoloogiat, kuid uue mRNA-vaktsiini sihtmärk ei olnud koroonaviiruse ogavalk.
Vähihaiged hiired said kasvajatest lahti
Melanoomiga hiirte puhul nähti paljulubavaid tulemusi ravile tavaliselt allumatute kasvajate puhul, kui mRNA-vaktsiin ühendati PD-1 inhibiitoriga. See on antikeha, mis õpetab immuunsüsteemi tuvastama kasvajat kui võõrkeha, ütles Sayour. Uuringut laiendades testiti naha-, luu- ja ajukasvajatega hiirtel ka mRNA-vaktsiini monoteraapiana ning mõnel hiirel kadusid kasvajad täielikult.
Tulemused näitavad potentsiaali universaalse vähivaktsiini välja töötamiseks. See suudaks aktiveerida immuunsüsteemi ja valmistada seda ette koostööks kontrollpunktide inhibiitoritega, või teatud juhtudel töötada ka iseseisvalt vähi hävitamiseks. Nüüd töötab teadusmeeskond olemasolevate formulatsioonide täiustamise ja inimestel tehtavate kliiniliste katsete võimalikult kiire alustamise suunas.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele