Murranguline kiibitehnoloogia lubab pimedatel jälle tekste lugeda

Ühe Londoni haigla operatsioonisaalis süttis ootamatult uus lootus. 67aastane briti naine Sheila Irvine oli aastaid elanud kahe tumeda laiguga oma vaatevälja keskosas. Tähed, sõnad, näod – kõik olid kadunud. Ta oli praktiliselt pime, kuna kannatas kollatähni kärbumise käes.

Kuid pärast lühikest operatsiooni ja sellele järgnenud mitmekuist treeningut hakkas ta aeglaselt uuesti lugema õppima.

„See oli meeletult erutav hetk, kui nägin esimest tähte. Mida rohkem harjutasin, seda rohkem õppisin. Nüüd saan jälle lugeda raamatuid, lahendada ristsõnu ja lugeda purkidel olevaid väikseid tekste,“ rääkis ta pressiteate vahendusel. Ta on üks 38 osalejast suures uuringus, milles University College Londoni ja Moorfieldsi silmahaigla teadlased katsetasid täiesti uut tehnoloogiat.

Implantaadi suurus on kaks korda kaks millimeetrit suur - see on umbes tolmukübeme mõõtu - ja see asetatakse võrkkesta alla. Koos spetsiaalsete liitreaalsusprillidega toimib see omamoodi tehisnägemisena.

Prillid edastavad neile langeva valguse silmas olevale kiibile, mis muudab kujutise elektrilisteks signaalideks, mida aju suudab mõista. Süsteemi üks osa on ka vööl kantav väike arvuti.

Pärast treeningut õpivad patsiendid oma nägemist taas kasutama. Nad suudavad keskenduda, arvutit kasutades ka sisse suumida ja ära tunda kujundeid, tähti ning sõnu. Tulemused on teadlasi üllatanud: pärast ravi suutis koguni 84 protsenti osalejatest lugeda teksti, numbreid ja sõnu. Sellega said hakkama ka need inimesed, kes olid oma nägemise täiesti kaotanud.

Uuring tähistab suurt läbimurret vanusega seotud maakuli degeneratsiooni ehk kollatähni kärbumise (AMD) ravis. Selle käigus hävivad rakud võrkkesta maakulis ehk selle kõige teravamal nägemisalal. Suurem osa inimesi kaotab tulemusena osa kesksest nägemisest, ent mõnedel juhtudel jäävad inimesed täiesti pimedaks. See on haigus, mis mõjutab miljoneid.

„See on uue ajastu algus. Esimest korda näeme, et patsiendid, kes on täielikult nägemise kaotanud, saavad osa sellest tagasi – ja saavad seda kasutada millegi tähendusliku jaoks,“ ütles University College Londoni silmainstituudi kaasprofessor ja Moorfieldsi silmahaiglas tegutsev doktor Mahi Muqit, kes juhtis Suurbritannias tehtud katseid. Samade kiipidega tehti katseid ka Prantsusmaal, Itaalias ja Madalmaades.

Sheila Irvine’i jaoks on see muutnud kõike. „See on andnud mulle tagasi minu raamatud – ja täiesti uue viisi maailma näha,“ lausus ta.

Vähe sellest, üks pime prantslasest katsealune suutis kiibi ja prillide abil koguni õppida orienteeruma Pariisi metroos, mis on teksti lugemisest juba märksa keerulisem.