Must surm kollitab praegugi
Hiliskeskajal ülisurmava katkupandeemia põhjustanud bakter elab siiani, on üsna heas vormis ja võib peagi muutuda antibiootikumiresistentseks. Katkuoht on maailmas ikka alles ja aeg-ajalt puhkeb mõnel pool ka epideemiaid. Teadlastel on nüüd aga uusi nutikaid lahendusi, millega saab ehk vältida sajanditetaguste surmalainete kordumist.
Seotud lood
Ligikaudu 130 aastat tagasi välja kaevatud luid uurides tehtud avastus võib lahendada musta surma täpse päritolu müsteeriumi.
18. sajandil suri Euroopas rõugetesse kuni 1000 inimest päevas. Üks inglasest tohter otsustas surmahaiguse vastu leiutada vaktsiini. Selgitamaks välja vaktsiini tõhusust, nakatas ta kõigepealt surmahaigusesse kaheksa-aastase poisi, kes oli muidu terve kui purikas.
Suuresti kliima soojenemise tõttu on meid kollitamas mitmesugused mastaapsed õnnetused – rändtirtsuparved, resistentsed bakterid ja hukku külvavad rahepilved –, mille olemust võib võrrelda juba piiblis kirjeldatuga. Erinevalt muistsetest egiptlastest on tänapäeva teadlastel hädade vastu olemas ravimid.
Kas oled pidevalt väsinud, ärritud kergemini kui varem, magad halvasti ja tunned, et tööle mõtlemine võtab juba hommikul jõu ära? Võib-olla pole tegemist lihtsalt kiire ja pingelise perioodiga. Kui stress kestab liiga kaua ja taastumiseks jääb liiga vähe võimalusi, võib tekkida läbipõlemine ehk burnout.
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele