Must surm kollitab praegugi
Hiliskeskajal ülisurmava katkupandeemia põhjustanud bakter elab siiani, on üsna heas vormis ja võib peagi muutuda antibiootikumiresistentseks. Katkuoht on maailmas ikka alles ja aeg-ajalt puhkeb mõnel pool ka epideemiaid. Teadlastel on nüüd aga uusi nutikaid lahendusi, millega saab ehk vältida sajanditetaguste surmalainete kordumist.
Üks 31aastane mees istus 27. augustil 2017 väikebussi, et reisida ühest Madagaskari saareriigi otsast teise. Ta polnud bussisõiduks just kõige paremas seisundis, sest juba neli päeva olid teda vaevanud palavik ja külmavärinad. Nüüd bussis hakkas tal ühtäkki veel halvem. Mees hakkas köhima, tal tekkisid hingamisraskused ja lõpuks suutis ta ainult õhku ahmida nagu kuivale jäänud kala. Enne sihtkohta jõudmist oli ta istmel elutult kokku vajunud.
Seotud lood
Ligikaudu 130 aastat tagasi välja kaevatud luid uurides tehtud avastus võib lahendada musta surma täpse päritolu müsteeriumi.
18. sajandil suri Euroopas rõugetesse kuni 1000 inimest päevas. Üks inglasest tohter otsustas surmahaiguse vastu leiutada vaktsiini. Selgitamaks välja vaktsiini tõhusust, nakatas ta kõigepealt surmahaigusesse kaheksa-aastase poisi, kes oli muidu terve kui purikas.
Suuresti kliima soojenemise tõttu on meid kollitamas mitmesugused mastaapsed õnnetused – rändtirtsuparved, resistentsed bakterid ja hukku külvavad rahepilved –, mille olemust võib võrrelda juba piiblis kirjeldatuga. Erinevalt muistsetest egiptlastest on tänapäeva teadlastel hädade vastu olemas ravimid.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele