Kuul leidub rohkesti vett ja väärtuslikke maavarasid – või pigem kuuvarasid. See tähendab, et meie kaaslane on ideaalne stardipaik, kui me soovime reisida Päikesesüsteemi kaugematele taevakehadele, näiteks Marsile. NASA tellis uudse kuumooduli, mis pöörab kosmoselaevade tavapärase tööviisi pea peale.
Üle poole sajandi on möödas ajast, mil inimene astus viimati Kuu pinnale. Komandör Eugene Cernan, kes Apollo 17 missiooni lõppvaatusena 1972. aastal kuumooduli ukse kinni tõmbas, et asuda koduteele, ei jää siiski viimaseks inimeseks Maa kaaslase pinnal. Uued plaanid on töös ja mõned uued Kuule suunduvad astronaudidki valitud. USA riiklik aeronautika- ja kosmosevalitsus (NASA) on alustanud programmi Artemis, mis on järg 1960.–1970. aastate legendaarsele programmile Apollo. Kui jahijumalanna Artemis ja valgusjumal Apollo (kr Apollon) olid Vana-Kreeka mütoloogias peajumal Zeusi kaksikutest lapsed, õde ja vend, siis kaks programmi on vahepeal toimunud tehnoloogilise arengu tõttu väga erinevad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlased on Kuu pinnasematerjaist avastanud olulist ainet, mis võib tuua läbimurde plaanidesse ehitada Kuule püsivalt asustatud jaam. See aine on vesi.
1970ndail Kuult kogutud kivimite uued analüüsid näitavad, et Kuul pole kunagi kaitsvat magnetvälja eksisteerinud. Tuleviku Kuu-missioone silmas pidades on see hea uudis.
Uus ettevõte tahab Kuule rajada inimkonna teadmiste panga. Serverite kaitsmiseks äärmuslike temperatuurikõikumiste ja kosmilise kiirguse eest peidetakse need iidvanadesse vulkaanilistesse lõõridesse Kuu pinna all.