Kassid teevad inimest tervitades meestel ja naistel vahet

Lühidalt: uuest teadustööst selgub, et kui meesterahvas koju tuleb, näub kass märksa rohkem kui naise saabumise puhul. Teadlased arvavad, et sellele on üsna lihtne selgitus.

Kui seni on valdav osa meie teadmistest kasside inimestele suunatud tervituste kohta põhinenud vaid omanike kirjeldustel, mitte teadusuuringutel, ent nüüd on sellesse valdkonda saabunud pööre. Liikidevahelise suhtluse paremaks mõistmiseks uurisid Türgi Ankara ülikooli teadlased Yasemin Salgirli Demirbasi juhtimisel 31 kassi ja nende peamisi hooldajaid (kassi kui kodulooma puhul võib hooldajaid nimetada küll ka peremeesteks-perenaisteks, kuigi naljaga pooleks - tihti on tunne, nagu kass peremehetseks ise kodus ja inimesed oleksid tema teenindajad) koduses keskkonnas.

Hooldajatel paluti kasutada rinnale kinnitatud kaamerat (telefon või GoPro), et filmida koju saabumise esimesi hetki. Inimesed pidid samal ajal ise käituma võimalikult loomulikult. Seejärel analüüsis uurimisrühm iga salvestise esimest sadat sekundit, jälgides 22 konkreetset kassi käitumise parameetrit. Nende hulka kuulusid “mjaude” hulk, pea vastu jalga hõõrumisele kulutatud aeg ning stressiga seotud käitumised, näiteks haigutamine.

Pärast sadade klippide analüüsi joonistus selgelt välja, et kassid näugusid märksa rohkem, kui uksest sisenes meessoost kassi hooldaja, võrreldes naisega. Suurenenud häälitsemissagedus esines olenemata kassi vanusest, tõust, soost ja isegi majapidamise suurusest. Keskmiselt tegid kassid esimese 100 sekundi jooksul meeste tervitamisel 4,3 “mjaud”, naiste puhul aga vaid 1,8.

Teadlased pakuvad sellele veenva selgituse. Nad oletavad, et kuna meeshoidjad kipuvad kassidega vähem rääkima ja on üldiselt vähem tähelepanelikud, kohandavad kassid oma suhtlust, et paremini nende tähelepanu võita.

Phys vahendab, et uuringu autorid märgivad: „Meeshoidjad võivad verbaalsetes tegevustes osaleda harvem kui naishoidjad. See erinevus võib ajendada kasse kasutama häälsignaale aktiivsemalt, et meeste reaktsiooni esile kutsuda.“

Uuringust selgus ka, et kassid kasutavad omanike tervitamisel mitut suhtlusvormi. Nad kasutavad sõbralikke sotsiaalseid käitumisvorme (saba püsti hoidmine, lähenemine ja inimese vastu nühkimine) ning kohanemiskäitumisi (haigutamine, sirutamine-ringutamine, küünistamine). Teadlased tõlgendavad seda kui tõendit, et kassi tervitus on kompleksne suhtlusvorm, mis hõlmab ühtaegu nii soovi sideme järele kui ka stressi maandamist. Stressi maandamine võib järgneda kergendustundele selle üle, et hooldaja on koju jõudnud.

Need leiud pakuvad põneva sissevaate kasside suhtlusse ja käitumisse. Siiski viidi uuring läbi ainult Türgis ning valim oli väike. Selleks, et kinnitada, kas need soopõhised erinevused näugumises on tõepoolest universaalsed, on vaja täiendavaid uuringuid eri riikides ja kultuurides.