Peaaegu 25 meetri pikkune droon maandub pärast väikestest droonidest koosneva saadetise transportimist eraisikutele lähedal asuvasse suurlinna. Kolm tundi hiljem stardib hiiddroon juba järgmisele missioonile. See peab viima orbiidile ümber Maa ühe või mitu väikest satelliiti. Selline on maailma suurima drooni, Ravn X-i missioon. Drooni töötas välja idufirma Aevum, mis teeb koostööd USA kaitsejõududega.
Minirakettide mõõtmed ja mass moodustavad üksnes murdosa suurte kanderakettide omadest. Ometi on just väikesi ja nobedaid rakette taevas üha rohkem. Nende abil saavad teadlased uurida õhukihte, millest hiiglased lihtsalt läbi müristavad.
Starship on suurim ja raskeim rakett, mis on eales Maa pinnalt startinud. Mõne aasta pärast viib 5000tonnine kosmoselaev astronaudid Kuule, kuid see on alles esimene peatus. Starshipi järgmine sihtkoht on Marss.
USA kosmosejõudude katselennuk X-37B stardib SpaceXi kanderaketiga Falcon Heavy. Start toimub Floridast Kennedy kosmosekeskusest. Missiooni eesmärk ehk see, mida täpselt kosmoses tehakse, on mähitud saladusloori.