28 aastat ümber maakera kõndinud Briti mees jõudis lõpuks koju tagasi (täiendatud!)
12. oktoobril kirjutasime, et Briti armee veteran Karl Bushby jõudis pärast 28 aastat kestnud rännakut ja selle jooksul nelja mandri jalgsi läbimist tagasi kodusele Inglismaale, kuid tema retk pole siiski veel päris lõppenud. Nüüd siis on kujuteldamatult pikk retk läbi. Eile, 2. novembril jõudis Bushby kodulinna Hulli, kus teda tervitasid linnarahvas, ema, isa, poeg ja lapselaps, keda ta nägi esimest korda elus.
Briti armee veteran Karl Bushby lõpetas 28 aastat kestnud ümbermaailmareisi, jõudes 2. novembril kodulinna Hulli. Ta alustas teekonda 1998. aastal Tšiilist, läbis jalgsi üle 48 000 kilomeetri ja 29 riiki ning ületas muu hulgas Beringi väina ja Kaspia mere. Oktoobris jõudis ta Inglismaale, ujudes üle La Manche’i. Bushby ütles koju jõudes, et tunneb end korraga nii kodus kui ka võõrana.
Karl Bushby kohtus eile üle paljude aastate taas oma emaga.
Foto: Annabel Lee-Ellis
57aastane endine langevarjur Bushby alustas jalgsi teekonda koju 1998. aastal Tšiilist. Oktoobri algul jõudis ta tagasi Inglismaale, olles ujunud Prantsusmaalt üle La Manche’i väina. Mererannast jäi tal kõndida veel umbes 400 kilomeetrit kodulinna Hulli. Sinna pidi ta jõudma plaani järgi novembri algul ja nii läkski. Eile, 2. novembril 2026 jõudis ta Associated Pressi teatel oma ema majja. Viimasel teelõigul saatsid teda kohalikud lapsed ja auvahtkond.
Perekonna kodu ees oli loosung kirjaga „Tere tulemast koju, poeg!“. Ema puhkes teda kallistades nutma. Bushby heitis ootavale rahvahulgale nalja, öeldes: „Vabandust, et lasin teil oodata!“
Kojujõudmine tähendas kogu perekonna taaskohtumist. Bushby sai taas kokku oma 36aastase poja Adamiga ning kohtus esimest korda oma 12aastase lapselapsega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuigi Bushby oli sihtkohta jõudnud, tunnistas ta, et uuesti kohanemine võib aega võtta. Ta ütles, et tunneb end kodus võõrana ja pisut süüdigi, sest retke jooksul olid nii mõnedki teised paigad hakanud koduna tunduma.
Foto: Annabel Lee-Ellis
La Manche´i väinast üle ujumine oli Bushby jaoks üks viimaseid suuri katsumusi. BBC teatel veetis Bushby kolme päeva jooksul väinas ujudes kokku umbes 20 tundi ning jõudis 5. oktoobril Doveri lähedal asuvale Shakespeare Beachile. Bushby polnud teekonna viimaseks suureks etapiks isegi treeninud. Juba umbes tund pärast vette minekut tekkisid tal krambid ning ta hakkas kahtlema, kas suudab ujumise lõpetada.
Bushby teekonna pikkus oli üle 48 000 kilomeetri pikkusel ja selle jooksul kõndis ta läbi 29 riigi.
Bushby alustas oma retke koju Tšiilist 1. novembril 1998, taskus mõnisada dollarit, ning kehtestas endale kaks reeglit: ta ei tohi kasutada oma teekonnal edasi liikumiseks ühtegi transpordivahendit (ei lennukit, rongi, laeva ega autot) ning ta ei naase kodulinna Hulli enne, kui on ettevõtmise lõpetanud.
Karl Bushby eelmisel sügisel Ungaris teel Suurbritannia poole.
Foto: Bernadett Szabo
Tema marsruut viis piki Lõuna-Ameerikat, läbi Põhja-Ameerika ning üle Alaska ja Venemaa vahelise Beringi väina. Teel läbis ta üliohtliku Panama ja Colombia vahelise Dariéni maakitsuse ning 2006. aastal ületas ta koos Prantsuse-Ameerika seikleja Dimitri Kiefferiga jalgsi ja mööda jääd külmunud Beringi väina.
Ujus üle Kaspia mere
Hiljem ujus Bushby umbes 296 kilomeetrit üle Kaspia mere ning jätkas seejärel teekonda lääne poole, Euroopa suunas. Retke venitasid pikemaks viisapiirangud, sponsorite kaotamine 2008. aasta finantskriisi ajal, koroonapandeemia liikumispiirangud ja geopoliitilised vapustused.
Bushby alustas ettevõtmist kõigest 500 dollari ja ühegi sponsorita. Aastate jooksul rahastas ta rännakut raamatumüügi, esinemiste, annetuste ja ettevõtetest sponsorite toel. Viimase 16 aasta jooksul on teda aidanud ka dokumentaalfilmi tootev ettevõte.
Kui Bushby viimaks Prantsusmaale jõudis, lootis ta Inglismaale kõndida läbi kahte riiki ühendava La Manche’i tunneli hooldustunneli. Ohutus- ja hooldusprobleemidele viidates lükati tema palve siiski tagasi ning seetõttu tuli tal La Manche hoopis ujudes ületada.
Mõte hullumeelne retk ette võtta sai alguse 1990. aastate keskel baarikihlveost: noor langevarjur väitis siis sõpradele, et suudaks Lõuna-Ameerika lõunatipust Inglismaale kõndida. Selle idee oli talle andnud ta enda isa Keith, kes mainis ühes kirjas sõdureid, kes olid unistanud jalgsi Londonist New Yorki kõndimisest.
Kui teised idees kahtlesid, hakkas Bushby marsruuti tõsiselt kaaluma ja arvutama ja jäi idee teostatavusest enda sõnul peaaegu kinnisideeliselt haaratuks. Esialgu arvas ta, et kojukõnd Tšiilist võtab 12 aastat, ent võta näpust.