Kas imetajad saavad olla külmaverelised?
Loom võib olla kas külma- või soojavereline olenevalt sellest, milline on tema ainevahetus. Näiteks roomajad on külmaverelised, st nemad ei suuda oma ainevahetusega säilitada püsivalt kõrget kehatemperatuuri ja sõltuvad seega ümbritseva keskkonna soojusest.Kõik tänapäeva imetajad on aga soojaverelised, kuna nende ainevahetus tekitab piisavalt soojust, et säilitada stabiilset kehatemperatuuri. See pole siiski alati nii olnud.
Fossiilide analüüsidest on selgunud, et kääbuskits Myotragus balearicus, kes elas Baleaari saartel veel umbkaudu 4500 aasta eest, oli külmavereline. Soojaverelisuse puudus on see, et ainevahetuse käigushoidmine nõuab väga palju energiat. Baleaari saartel on aga ressursid napid. Seega kohandas kits oma ainevahetuse roomajate omaga sarnaseks. Barcelona ülikooli teadlaste sõnul oli kohanemine oluline selleks, et see kitseliik saaks pärast saarte mandrist eraldumist eksisteerida üle viie miljoni aasta. Luustruktuurid annavad ülevaate loomade kasvust ja teadlased avastasid, et samamoodi nagu roomajad kasvas ka Myotragus balearicus aeglases, varieeruvas tempos – täpselt nii, nagu võib külmavereliselt olendilt oodata. Kui soojaverelised kitseliigid on täielikult täiskasvanuks arenenud ühe aastaga, ei saavutanud aeglase ainevahetusega külmavereline kits täisküpsust enne 12. eluaastat.
Seotud lood
Hobused, lõvid, nahkhiired ja inimesed põlvnevad kõik ühest väikesest karvasest loomast, kes ahmis 65 miljonit aastat tagasi putukaid süüa. Teadlased oskavad seda looma kirjeldada isegi kuni hammaste arvu ja kasuka värvuseni.
Inimesed pole ainsad, kes võivad juhtida vägesid ja võita lahinguid taktika ja meeskonnatööga. Ka röövloomad oskavad koostööd teha. Mõni kasutab ühise kalavõrguna väljahingatavat õhku, teised on saagi püüdmisel ülesanded oskuslikult ära jaganud.
Kõik Maal elavad liigid on omavahel seotud ja teadlased on nüüd esimest korda koostanud täieliku elupuu. See osutub olevat aga tugevasti hargnenud ainult ühele poole, mis viitab sellele, et elu areng Maal kulges hoopis teistsugust rada, kui seni arvatud.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele