Supernoova näitab tähe südant
Meist miljardite valgusaastate kaugusel plahvatanud tähe huku kuma andis teadlastele haruldase võimaluse heita pilk selle tuuma rasketele elementidele.
Kui massiivsel tähel (vähemalt 8–10 Päikese massi) saab kütus otsa, lõpeb tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk ja järgneb gravitatsiooniline kollaps. Seejärel täht plahvatab supernoovana. Plahvatus on niivõrd ere, et võib nädalaid varjutada terve galaktika valguse. Selle käigus paisatakse tähe koostises olnud keemilised elemendid laiali kõikjale kosmosesse.
Seotud lood
Vera C. Rubini teleskoobilt on astronoomid fotosid oodanud juba 25 aastat ja nüüd on need viimaks käeulatuses. 2025. aastast alates teeb teleskoobi külge ühendatud kaamera igal ööl tuhandeid pilte. Loodetakse, et neid fotosid uurides õnnestub ehk seletus leida ühele Päikesesüsteemi ja universumi suurimale saladusele.
Aastakümneid on teadlased arvanud, et eksisteerib salapärane jõud, mis sunnib universumi üha kiiremini paisuma. Seda jõudu on nimetatud tumeenergiaks. Võib-olla on see aga pelgalt optiline illusioon, mille tekitab see, et aeg kulgeb universumi eri piirkonnis erineva kiirusega?
Astronoomid on pikka aega tahtnud teada, miks just massiivsed tähed supernoovana plahvatavad. Nüüd on üks teadlaste töörühm loonud esimest korda kolmemõõtmelise supernoova plahvatuse simulatsiooni ja saanud selle abil vastused.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele