Mure vananemise pärast võib panna inimese kiiremini vananema

Muretsemine vananemise pärast, eriti hirm tulevaste terviseprobleemide ees, võib kiirendada vananemist rakutasandil. Rohkem kui 700 naist hõlmanud uuringus ilmnes, et neil, kes tundsid vananemise pärast suuremat ärevust, võis täheldada veres kiirema bioloogilise vananemise märke. Vananemisega seotud muresid oli mitu erinevat - mure üldise tervise halvenemise pärast, mure viljakuse languse ja mure ilu kadumise pärast. Kõige tugevamalt oli vananemise tempo seotud murega tervise pärast. Mure ilu või viljakuse pärast ei paistnud omavat samasugust bioloogilist mõju.

Mariana Rodrigues, NYU School of Global Public Healthi doktorant ja ajakirjas Psychoneuroendocrinology avaldatud uuringu juhtivautor, ütles, et vananemisega seotud ärevus ei ole pelgalt psühholoogiline mure, vaid see võib jätta kehale jälje, millel on reaalsed tervisemõjud.

Paljud täiskasvanud kogevad tõsist muret vananemise pärast, kusjuures kardetakse haigusi, füüsilist allakäiku ja iseseisvuse kaotamist. On teada, et kauakestev psühholoogiline stress võib mõjutada inimese bioloogilist vananemist, käivitades epigeneetilised muutused. Need on inimest ümbritseva keskkonna poolt tingitud muutused selles, kuidas geenid sisse või välja lülituvad. Sellest, milliseid korraldusi geenid organismile jagavad, sõltub omakorda üldine tervis. Kui keskkond ehk inimese elu on muredest ja ärevusest tulvil, võivad mõned tervise seisukohalt olulised geenid hakata valesti funktsioneerima.

„Me teame varasematest uuringutest, et ärevus, depressioon ja vaimne tervis üldiselt on seotud mitmete füüsilise tervise tulemustega, kuid seni ei ole uuritud, kas vananemise pärast muretsemine on seotud vananemisprotsessi endaga,“ ütles Rodrigues, lisades, et naised on tihti eriti haavatavad. „Keskealised naised täidavad sageli mitut rolli, sealhulgas hoolitsevad oma vananevate vanemate eest. Nähes, kuidas pereliikmed jäävad vanemaks ja haigestuvad, võivad nad muretseda, kas sama juhtub ka nendega.”

Vananemisärevuse ja bioloogilise vananemise seose uurimiseks analüüsisid teadlased 726 naise andmeid, kes osalesid uuringus Midlife in the United States (MIDUS). Vereproove analüüsiti kahe tunnustatud nn epigeneetilise kella abil. Üks mõõtis bioloogilise vananemise kiirust (DunedinPACE), teine hindas aja jooksul kogunenud bioloogilisi kahjustusi (GrimAge2).