22.01.26, 16:07

Mälumäng: tehisaru vs inimene

Tehisarupilte kasutatakse üha enam kelmuste eesmärgil, mistõttu on oluline, et inimesed püüaksid eristada pärisinimesi libainimestest. Pane oma oskused proovile. Kas sa suudad eristada tehisaru loodud nägu pärisinimene omast?

Imeline Teadus

Mälumäng: tehisaru vs inimene

Imeline Teadus

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Mälumäng: Päikesesüsteemi planeedid

09.01.26, 10:09

Mälumäng: Päikesesüsteemi planeedid

Mälumäng – kui hästi tunned koeratõuge?

15.08.25, 12:36

Mälumäng – kui hästi tunned koeratõuge?

14.01.26, 12:47

Mälumäng: siil

Kia elektriline kontseptauto EV2 ühendab kasutajakeskse disaini ja materjalide uuendused, luues nägemuse Kia tuleviku interjööridest.

ST

05.09.25, 09:13

Puitviimistlus ja nahksisustus ei ahvatle – autojuhid ootavad sõidukitelt üha enam keskkonnasõbralikkust

Universum

Kas teistel planeetidel on laamtektoonika?

Kas teistel planeetidel on laamtektoonika?

© Shutterstock

Kosmiline detektiiv kaitseb Maad

© Shutterstock

Kuidas varustatakse ISSi hapniku ja veega?

Kas samal orbiidil saab tiirelda mitu taevakeha?

Kas on tõsi, et planeedisüsteemidel võib olla kaks tähte?

Kui kiiresti pöörleb Linnutee?

Kui kiiresti pöörleb Linnutee?

WASP-127b on 30 protsenti suurem kui Jupiter, aga selle mass moodustab Jupiteri omast alla viiendiku. Mürakas, ent hõre eksoplaneet meenutab seega hiiglaslikku suhkruvatipalli.

Kaugel planeedil möllavad äärmuslikud tormid

© Shutterstock

Kuidas varustatakse ISSi hapniku ja veega?

Kas samal orbiidil saab tiirelda mitu taevakeha?

Kas on tõsi, et planeedisüsteemidel võib olla kaks tähte?

Tehnoloogia

© Shutterstock

Sillaehitajate suursaavutused

Võidujooks igavese energia nimel võtab uusi tuure

Võidujooks igavese energia nimel võtab uusi tuure

Eestisse saabus esimene omalaadne põllurobot

Eestisse saabus esimene omalaadne põllurobot

© Shutterstock

Uudsed käsnlinnad imavad vett

Rohkem tehnoloogiast

Maaväline elu

Alpha Centauri Ab kunstniku kujutluses.

Meile lähima tähesüsteemi elukõlblikus tsoonis paistab asuvat hiidplaneet

© Team Gemma / NASA

Marsi baas ehitatakse higist, verest ja ... uriinist

Kolm kosmoseeksperti usub Maa-välisesse ellu

Kolm kosmoseeksperti usub Maa-välisesse ellu

Kas jäisel kuul peidab end elu?

Kas eksoplaneeti on võimalik pildistada?

© Shutterstock

Need eksoplaneedid võivad olla Maast paremad paigad

© Shutterstock & Lotte Fredslund

Tulnukad läkitavad meile kvantkirju

Kolm kosmoseeksperti usub Maa-välisesse ellu

Kolm kosmoseeksperti usub Maa-välisesse ellu

Kas jäisel kuul peidab end elu?

Kas eksoplaneeti on võimalik pildistada?

Ajalugu

© Shutterstock

Teadlased taastasid sõrmejupist leitud DNA abil Denissi inimese näo

© Shutterstock

Inimsööjad kesk lõputut lund: tõde kadunud ekspeditsiooni kohta

© Ocean Infinity

Arheloogid leidsid ebahariliku saatusega kummituslaeva vraki

© Shutterstock

Kiviaja nätsust leitud DNA abil taastati seda närinud tüdruku välimus ja päritolu

© Shutterstock

Massimõrvari jälgedes: teadlased otsivad 15. sajandi suurkatastroofi põhjustanud vulkaani

© Shutterstock

Kiviaja templi seintesse võib olla raiutud iidse komeedikatastroofi lugu

© Shutterstock

Meteoroloog Alfred Wegener pani mandrid liikuma

© Shutterstock

Kuidas tekivad mõistatuslikud rabalaibad ja miks need säilivad?

Rohkem ajaloost

Loomariik

Sinu kodu kubiseb koletistest

Sinu kodu kubiseb koletistest

Mõnel liigil on erakordne võime õige tee leida ja teadlased ei tea praegu veel päris täpselt, kuidas need mehhanismid toimivad.

Loomade navigeerimine: kuidas nad tee leiavad?

Kirjeldus Hannibalist Alpe ületamas. elevandid armee koosseisus, kandus läbi ajaloo edasi. Siin näeme detaili freskost, mille autor on Jacopo Ripanda. Fresko on loodud 1510. aastal.

Hispaaniast avastati esimene tõend Hannibali kurikuulsatest sõjaelevantidest

5000 meetri sügavusel patrullib harilik mõõkhammas, suu pärani.

Sügavuses luuravad tundmatud olendid

2024. aastal lõi ettevõte Colossal Biosciences geneetiliselt muundatud hundi, kes sarnaneb väljasurnud liigiga.

Väljasurnud liigid tuuakse tagasi

© Peeter Kümmel / Sakala

Kevad annab uut hoogu aialinnupäevikule

Kas kellakeeramine mõjutab loomi?

Kas kellakeeramine mõjutab loomi?

Staarifaktoriga loomad

Staarifaktoriga loomad

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Surmav roheline kärbseseen levib uue trikiga

© Shutterstock

Miks ajab sibula hakkimine nutma?

© Shutterstock

Terve on ainult iga viies Saksamaa puu

© Katrin Kepp / EMU.ee

Rikkus punetab Hiiumaa külje all merevees

Veel taimedest

Lugejad küsivad

2-4 lööki minutis lööb sinivaala hiiglaslik süda pikkade sukeldumiste ajal. See on soojavereliste loomade seas puhkeaja aeglaseima pulsi rekord.

Kui aeglaseks võib pulss muutuda puhkeolekus?

Filmis „Star Trek“ nähtud kosmosestseenis ei oleks tegelikkuses mingit heli.

Kas kosmoses kuuleb helisid?

Päikesepaneelid kujutavad keskkonnale suurimat ohtu siis, kui need purunevad ning hakkavad lekkima ohtlikke metalle.

Kas päikesepargid reostavad nende all olevat pinnast?

Miks mõnel inimesel on raske uinuda?

Kas kõikidel inimestel on erinev varbajälg?

Kas võib tõesti tõsi olla, et ahv suudab kirja panna kõik Shakespeare’i teosed?

Kas supist saab uriin?

Kas supist saab uriin?

Päikesepaneelid kujutavad keskkonnale suurimat ohtu siis, kui need purunevad ning hakkavad lekkima ohtlikke metalle.

Kas päikesepargid reostavad nende all olevat pinnast?

Miks mõnel inimesel on raske uinuda?

Kas kõikidel inimestel on erinev varbajälg?

Füüsika

Einsteinil aitas aja suhtelisuses veenduda üks tema kuulsatest mõtteeksperimentidest. (Kiiresti) liikuval rongil süüdatakse lamp. Kahel vaatlejal – üks neist viibib rongis ja teine väljaspool – tekib kohe erinev ettekujutus sellest, kui pika teekonna valguskiir on läbinud ja kui kaua aega selleks on kulunud. Kuid kuidas on see võimalik, et aeg võib sama teekonna läbimiseks olla nii pikk kui ka lühike? Ainus selgitus on see, et aeg kulgeb rongis aeglasemalt kui väljaspool rongi, järeldas Einstein. Seega on aeg suhteline ja sõltub vaatleja asukohast.

Einsteini jalutuskäik muutis kõik suhteliseks

© Shutterstock

Aeg on suhteline mõiste: meil kõigil on isiklik olevik

Neandertali mehe rekonstruktsioon Saksamaal Bonnis muuseumis.

Neandertallased võisid välja surra kosmilisel põhjusel

© Shutterstock

Kuhu kaob päikesekiirguse energia?

Rohkem füüsikat

Sinu keha

Kui palju kaalub luustik?

Kui palju kaalub luustik?

Kaks konnasüdant, mis on asetatud soolalahusega täidetud kaussidesse. Nii näeb välja katse, mida Saksa teadlane Otto Loewi 1921. aastal unes nägi. Ta korraldas katse ja tõestas, et närvirakkude andmeedastus toimub keemilisel teel.

Loewi suur avastus sündis magades

© Shutterstock

Mis on limakork?

Bušmanid seisid vastu nn bantu sisserändele ja jäid geneetiliselt isoleeritud rahvaks.

Miks ei sarnane bušmanid teiste aafriklastega?

© Shutterstock

Sõrmede pikkuste suhe võib viidata alkoholilembusele

Meistrite võitlus: suurvõistluste põhjal näeme, milleks me liigina üldse võimelised oleme.

Teadus juhatab atleetidele teed olümpiakullani

© Shutterstock

Miks on palavus meie kehale nii kurnav?

© Shutterstock

Teadlased aeglustavad katsetes vananemist

Rohkem sinu kehast

© Shutterstock

Teadlased uurivad meie aju tundmatuid piirkondi

Uus uuring selgitab nartsissismi välja kujunemist

Uus uuring selgitab nartsissismi välja kujunemist

Ärevuse puhul mängivad olulist rolli äsja avastatud rakud ajus.

Teadlane avastas ärevuse juured

Lapse lausete segakeelsus pole arengule kahjulik

Eakatel koeraomanikel on suur tõenäosus dementsusest pääseda

© Shutterstock

Mis põhjusel ärkan ma iseenesest üles juba enne äratuskella helinat?

© Shutterstock

Päris palju on kinni psüühikas: mõtle oma valu minema

Ärevuse puhul mängivad olulist rolli äsja avastatud rakud ajus.

Teadlane avastas ärevuse juured

Lapse lausete segakeelsus pole arengule kahjulik

Eakatel koeraomanikel on suur tõenäosus dementsusest pääseda

Suured teadlased

© Polfoto & Scanpix

Bakterikütt Louis Pasteurist sai hügieeni isa

© Shutterstock

Suured leiutised: beebipill andis naistele vabaduse

© Shutterstock

Teadusmaailma suured edulood, mis sündisid tänu õnnelikule (või õnnetule) juhusele

© Bridgeman Images / Historic England

Briti härrasmehed muutsid maailma

© Shutterstock

Kas Pythagoras laenas kuulsa teoreemi Aasiast?

© Shutterstock. Alkeemik laboris tegutsemas. Illustratsioon pole Tycho Brahega seotud.

Renessansiaja teadlase laborist leiti ootamatu keemiline element

Kõigest 26aastasena sõnastas Albert Einstein füüsikateooriad, mis said verstapostideks universumi mõistmisel.

Päikesevarjutus tegi Einsteinist superstaari

© Shutterstock

Võidujooks suure leiutise nimel: Bell patentis telefoni enne konkurente

Veel kuulsaid teadlasi

Tagasi Imeline Teadus esilehele

Mine

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud