Eesti aasta loomaks valiti aianurgas askeldav okaskera

Pealiskaudsel vaatlusel on meie kaks siililiiki, harilik siil (Erinaceus europaeus) ja kaelussiil (E. Roumanicus), väga sarnased. Neid hakati geneetiliste uuringute ja liikide erinevate väliste tunnuste põhjal kaheks eraldi liigiks pidama alles sajandivahetuse paiku. Kui aga lähemalt vaadelda nende loomade näopiirkonda, siis kaelussiili nägu on ühtlaselt hall ning nagu nimigi ütleb, on tal justkui hele kaelus, mille moodustavad muust karvastikust heledamad kael ja rindmik. Hariliku siili tunneb ära heledama näo ja koonust silmadeni ulatuva tumeda vöödi järgi.

Kui praegu, aasta alguses, on okaskerad talveunes, siis kevadest võib neid näha jälle aedades ja mujal looduses ringi sibamas. Nad on olulised putukate, tigude ja teiste selgrootute arvukuse reguleerijad ning toimivad elurikkuse indikaatorliikidena. Kuigi siilid on praegu veel meie asulates suhteliselt tavalised elanikud, on nad ohustatud muu hulgas elupaikade kadumise ja killustumise tõttu. Just seetõttu on oluline nendega arvestada (linna)keskkonda või suuremaid taristuprojekte planeerides. Lisaks elupaikade killustumisele ja liiklusele mõjutab neid ka nt aedade intensiivne hooldus, eriti muru niitmine, kulu ning oksahunnikute põletamine ja agressiivsed koerad.

Kui on soov aias toimetavale siilile toitu pakkuda, siis terioloogide (imetajate uurimisega tegelevate teadlaste) sõnul ei tohi neile tassiga piima panna, ehkki selline kujutelm siilide toitmisest on laialt levinud. Siilile võib anda kassikrõbuskeid, aga neid tuleks visata põõsaste alla laiali, mitte panna ühte kindlas paigas asuvasse kaussi, kuna sellisel juhul harjub siili õige ruttu ainult seal söömas käima ja tulemusena muutub ta n-ö nõrgemaks. Loom ei pea enam mujal toiduotsinguil ringi liikuma ja muutub põhimõtteliselt koduloomaks. See aga ei ole hea - metsloom jäägu ikka metsloomaks.

Siiliaasta avatakse 2026. aasta 11. veebruaril kell 18 Tallinna Loomaaias. Aasta looma programmi raames pööratakse tähelepanu hariliku siili ja kaelussiili liikide leviku täpsustamisele Eestis, siilide eluviisile, talvitumisele ja ohtudele ning jagatakse praktilisi soovitusi, kuidas igaüks saab oma kodukohas siile aidata. Muu hulgas saab osaleda siilide vabatahtliku seire kampaanias. Aasta võtab traditsiooniliselt kokku fotonäitus aasta loomast.

Aasta looma valitakse Eestis 14. korda ning selle eesmärk on suurendada teadmisi ja teadlikkust meie looduse mitmekesisusest. Aasta sündmuste kohta saab lugeda aasta looma lehelt Looduskalendris, Eesti Terioloogia Seltsi Facebooki lehelt ning Keskkonnaagentuuri loodusveebi harrastusteaduse projektide lehelt.