Eesti aasta loomaks valiti aianurgas askeldav okaskera

Siilid on loomad, keda paljud peavad iseenesestmõistetavaks aialoomaks, kuid kelle eluviis, roll ökosüsteemis ja ohud on sageli vähetuntud. Paljud ei tea ka seda, et väikeses Eestis on tegelikult lausa kahte liiki siile. Just seetõttu otsustatigi 2026. aastal siil fookusesse tuua. Siil on loom, kes elab inimese läheduses ja peegeldab seetõttu hästi ka meie endi igapäevase elukeskkonna korraldust.

„Siilide käekäik näitab hästi, kuidas saame oma elukeskkonda kujundades jätta eluvõimaluse ka teistele liikidele meie ümber ja seeläbi tegelikult ka ise võidame. Siilid elavad koos meiega aedades, asulate rohealadel, aga ka loodusmaastikel väljaspool asulaid ja sõltuvad otseselt sellest, millisena me neid alasid hoiame. Samuti mõjutavad neid meie liikumisharjumused ehk teedevõrk asulates ja nende vahel,“ sõnas siiliaasta üks eestvedajatest, Eesti Terioloogia Seltsi juhatuse liige Lauri Klein. „Kui siilil läheb halvasti, annab see märku laiematest probleemidest keskkonnas ja varem või hiljem hakkab siis ka inimesel halvasti minema.“

Pealiskaudsel vaatlusel on meie kaks siililiiki, harilik siil (Erinaceus europaeus) ja kaelussiil (E. Roumanicus), väga sarnased. Neid hakati geneetiliste uuringute ja liikide erinevate väliste tunnuste põhjal kaheks eraldi liigiks pidama alles sajandivahetuse paiku. Kui aga lähemalt vaadelda nende loomade näopiirkonda, siis kaelussiili nägu on ühtlaselt hall ning nagu nimigi ütleb, on tal justkui hele kaelus, mille moodustavad muust karvastikust heledamad kael ja rindmik. Hariliku siili tunneb ära heledama näo ja koonust silmadeni ulatuva tumeda vöödi järgi.

Kui praegu, aasta alguses, on okaskerad talveunes, siis kevadest võib neid näha jälle aedades ja mujal looduses ringi sibamas. Nad on olulised putukate, tigude ja teiste selgrootute arvukuse reguleerijad ning toimivad elurikkuse indikaatorliikidena. Kuigi siilid on praegu veel meie asulates suhteliselt tavalised elanikud, on nad ohustatud muu hulgas elupaikade kadumise ja killustumise tõttu. Just seetõttu on oluline nendega arvestada (linna)keskkonda või suuremaid taristuprojekte planeerides. Lisaks elupaikade killustumisele ja liiklusele mõjutab neid ka nt aedade intensiivne hooldus, eriti muru niitmine, kulu ning oksahunnikute põletamine ja agressiivsed koerad.

Siiliaasta avatakse 2026. aasta 11. veebruaril kell 18 Tallinna Loomaaias. Aasta looma programmi raames pööratakse tähelepanu hariliku siili ja kaelussiili liikide leviku täpsustamisele Eestis, siilide eluviisile, talvitumisele ja ohtudele ning jagatakse praktilisi soovitusi, kuidas igaüks saab oma kodukohas siile aidata. Muu hulgas saab osaleda siilide vabatahtliku seire kampaanias. Aasta võtab traditsiooniliselt kokku fotonäitus aasta loomast.

Aasta looma valitakse Eestis 14. korda ning selle eesmärk on suurendada teadmisi ja teadlikkust meie looduse mitmekesisusest. Aasta sündmuste kohta saab lugeda aasta looma lehelt Looduskalendris, Eesti Terioloogia Seltsi Facebooki lehelt ning Keskkonnaagentuuri loodusveebi harrastusteaduse projektide lehelt.