
- Lapse keeleline areng oleneb sellest, mida ja kuidas vanemad temaga räägivad.
- Foto: Shutterstock
Eestis on kohati siiani levinud arvamus, et kahe keele kasutamine ühes lauses viitab lapse segadusele või on kahjulik tema keelelisele arengule. Tallinna ülikoolis kaitstud doktoritöö lükkab selle väite ümber.
TLÜ humanitaarteaduste instituudi doktor Piret Baird uuris oma töös varajast kakskeelsust. Uurimistöö lähtekohana jälgis Baird 2,5 aastat eesti-inglise kakskeelse lapse keelelist arengut alates teisest eluaastast. Eriliseks tegi olukorra pere keelepoliitika: keeli kasutati kordamööda eri päevadel, mis tagas mõlema keele võimalikult võrdse kasutuse. Seni on põhiliselt uuritud kakskeelsete laste kõnet peredes, kus üks vanem räägib lapsega ühes keeles ja teine teises keeles. Baird kogus ja analüüsis ühtekokku 93 tundi peresisest spontaanset suhtlust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohkem kui kolmandikku meie isiksusest ei ole võimalik selgitada geenide või kasvukeskkonnaga. Teadlased leiavad, et aju arengu ajal toimuvad juhuslikud sündmused määravad selle, missugusteks inimesteks me kujuneme.
Alates ajast, mil meie kauged esivanemad tõusid kahele jalale, oleme muutunud aina targemaks. Nüüd aga näib see areng olevat peatunud. Meie eluviis muudab meid tasapisi üha rumalamaks, kuid juhmistumise mülkasse vajumist on siiski võimalik veel ära hoida.
Tänu meditsiini arengule elavad inimesed aina kauem. Samas aga paistab, et me oleme võib-olla jõudnud oma vanuse ülempiirini. Seetõttu tahavad nüüd teadlased pikendada keskmist eluiga teisiti – tagada, et enneaegu ehk liiga vara ei sureks maailmas enam keegi.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?