Eesti merevesi püsib üle keskmise soe

Väiksemal skaalal esineb ka varieeruvust, lisatakse ülikooli pressiteates.

21. augustil hakkas Soome lahes arenema nn mereleitsak, mis vältab piiratud alal veel ka septembris. Ulatuslikum mereleitsak leidis tänavu Läänemerel aset Botnia lahe põhjaosas, kus see kattis ligi 40 000 km₂ ning vältas juuli keskpaigast kuni augusti alguseni.

Selle aasta suvi oli võrreldes eelmise aastaga teist nägu, mis on Eestis üsna tavapärane nähtus. “Aastad pole vennad,” öeldakse, ja see kehtib ka kliimamuutuse ajastul. 2025. aasta kevad ja suve esimene pool olid keskmisest jahedamad, juuli keskmisest soojem ning august taas jahedam. Loomulikult olid muutused atmosfääritemperatuuris märgatavad ka meres. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereleitsaku jälgimise kliimateenus, mis on sündinud AdaptEst projektis, annab meile reaalajas infot merepinna temperatuuri ning anomaalsete olukordade kohta.

Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Mariliis Kõuts nendib, et kui eelmisel kevadel jahmatas maikuu pikka aega kestva kuumalainega, mis küttis ka rannikumerd ja tõi kaasa Läänemere pinnatemperatuuri mõõtmisajaloo rekordid, siis 2025. aasta maikuu oli pikaajalisest keskmisest suisa 1.9 kraadi võrra jahedam. Seetõttu soojenes ka Eesti rannikumeri tavapärasest aeglasemalt. Tõelise hoo sai merepinna temperatuuritõus sisse alles juuli keskpaiga kuumade ilmadega ning augusti alguseks oli Botnia lahe põhjaosas tekkinud ligi 40 000 km₂ hõlmav mereleitsak. Väiksema mastaabi ning kestusega mereline kuumalaine tekkis augusti viimasel kolmandikul ka Soome lahes ning kestab soojade ilmade mõjul veel ka septembri alguses. Mereliseks kuumalaineks ehk mereleitsakuks nimetatakse vähemalt viis päeva kestvat anomaalset olukorda, kus mere pinnakihi temperatuur on kõrgem kui varasemate aastate aja 90 protsendil päevadest.

Meri on Eesti põhja- ja edelarannikul, näiteks Tallinna ja Pärnu lahes keskmisest kuni 2-3 kraadi soojem. Saaremaa läänerannikul see-eest on veetemperatuur langenud alla pikaajalise keskmise, mis näitab kohalike protsesside olulisust veetemperatuuri kujunemises. Botnia lahe põhjaosas on merevesi aga pikaajalisest keskmisest suisa neli kraadi soojem.

Elustikule tähendab harjumuspärasest soojem vesi suurt ebamugavust, sest põhjustab mereorganismidel stressi, paljunemisraskuseid ja halvemal juhul ka surma. Olukorra tõsidus omakorda sõltub sellest, kui intensiivne on kuumalaine, kui kaua see kestab ja millisele perioodile langeb. Eesti rannikumeres tõenäoliselt sel aastal enam veetemperatuuri kõrgema otsa rekordid ei purune, küll aga võib vesi sügisel veel kaua soe püsida, kui ilmad seda lubavad.

Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereleitsaku jälgimise teenusega saab tutvuda siin: https://cmems.msi.ttu.ee/