Väike elevantkala on üks bioloogide lemmikloomi. Kala aju on suurem kui inimesel – keha suurusega võrreldes– ja ta on mitmes asjas meie moodi: näiteks on ta mänguhimuline ja täidab hea meelega ­ülesandeid, kui saab selle eest tasu.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:

  • kuidas kasutab väike elevantkala sogases jõevees elektrilist kajalokatsiooni, et saaki leida ja ümbrust kaardistada;
  • miks peavad bioloogid ubangat kalade Einsteiniks ning mida näitavad katsed tema õppimis- ja mänguvõime kohta;
  • kuidas võib selle erakordse kala aju töö anda inimestele uusi ideid haiguste avastamiseks ja ehitusvigade tuvastamiseks.
Eriline väike elevantkala võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks.
  • Eriline väike elevantkala võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks.
  • Foto: Gerhard von der Emde
Väike elevantkala ehk ubanga (Gnathonemus petersii) heidab oma londile käputäie liivateri ja ujub häirimatult läbi akvaariumi, ise liivateri londil hoides. Vahepeal laseb ta liivateradel maha libiseda, aga püüab need taas londile, enne kui need akvaariumi põhja jõuavad. Sellisel käitumisel ei ole mingit bioloogilist eesmärki, sest kala ei ole ehitamas pesa ega võrgutamas emast. Ilmselt on kalal igav ja mäng aitab kalade Einsteinil lihtsalt meelt lahutada.

Seotud lood

Lood
  • 03.03.26, 15:39
Kalad ronisid nelja jalaga kaldale
Elu tekkis meres ja veetis seal miljardeid aastaid. Ent umbes 375 miljonit aastat tagasi muutsid kalasarnased loomad elu ajalugu, kui neljal tugeval uimel esimeste selgroogsete olenditena maismaale astusid.
Lood
  • 31.12.25, 16:21
Vihaleaetud kašelotist saab ookeanide märulikangelane
Sabauim võib ühe hoobiga murda mõõkvaala selja ja ninaosa võib tugeva vaalapüügi-laeva uppi lüüa. Tavaliselt on kašelott süvamere heatahtlik hiiglane, aga kui ta vihale ajada, on ta üks hirmuäratavamaid vastaseid.
Lood
  • 29.04.26, 07:00
Lugeja küsib: kas Tšernobõli veekogudes elavad pärast katastroofi tõesti hiiglaslikud mutantkalad?
26. aprillil möödus 40 aastat Tšernobõli tuumakatastroofist. Radioaktiivse kiirguse mõjudest elusloodusele on liikvel igasuguseid lugusid ja legende, muuhulgas räägitakse hullusti muteerunud ja uskumatult suureks kasvanud kaladest (nt sägadest), kes elavad Tšernobõli elektrijaama jahutamiseks kasutatud ning õnnetuse käigus hullusti saastunud vees. Kui palju sellistel juttudel tõepõhja all on? Kui palju radioaktiivne kiirgus üldse kalu mõjutab ja millised need mõjud on?
  • ST
Sisuturundus
  • 05.09.25, 09:13
Puitviimistlus ja nahksisustus ei ahvatle – autojuhid ootavad sõidukitelt üha enam keskkonnasõbralikkust
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele