Väike elevantkala on üks bioloogide lemmikloomi. Kala aju on suurem kui inimesel – keha suurusega võrreldes– ja ta on mitmes asjas meie moodi: näiteks on ta mänguhimuline ja täidab hea meelega ­ülesandeid, kui saab selle eest tasu.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:

  • kuidas kasutab väike elevantkala sogases jõevees elektrilist kajalokatsiooni, et saaki leida ja ümbrust kaardistada;
  • miks peavad bioloogid ubangat kalade Einsteiniks ning mida näitavad katsed tema õppimis- ja mänguvõime kohta;
Eriline väike elevantkala võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks.

Seotud lood

Lood
  • 03.03.26, 15:39
Kalad ronisid nelja jalaga kaldale
Elu tekkis meres ja veetis seal miljardeid aastaid. Ent umbes 375 miljonit aastat tagasi muutsid kalasarnased loomad elu ajalugu, kui neljal tugeval uimel esimeste selgroogsete olenditena maismaale astusid.
Lood
  • 31.12.25, 16:21
Vihaleaetud kašelotist saab ookeanide märulikangelane
Sabauim võib ühe hoobiga murda mõõkvaala selja ja ninaosa võib tugeva vaalapüügi-laeva uppi lüüa. Tavaliselt on kašelott süvamere heatahtlik hiiglane, aga kui ta vihale ajada, on ta üks hirmuäratavamaid vastaseid.
Lood
  • 29.04.26, 07:00
Lugeja küsib: kas Tšernobõli veekogudes elavad pärast katastroofi tõesti hiiglaslikud mutantkalad?
26. aprillil möödus 40 aastat Tšernobõli tuumakatastroofist. Radioaktiivse kiirguse mõjudest elusloodusele on liikvel igasuguseid lugusid ja legende, muuhulgas räägitakse hullusti muteerunud ja uskumatult suureks kasvanud kaladest (nt sägadest), kes elavad Tšernobõli elektrijaama jahutamiseks kasutatud ning õnnetuse käigus hullusti saastunud vees. Kui palju sellistel juttudel tõepõhja all on? Kui palju radioaktiivne kiirgus üldse kalu mõjutab ja millised need mõjud on?
  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.26, 12:57
Kuidas tunda ära läbipõlemist ja mida selle puhul ette võtta?
Kas oled pidevalt väsinud, ärritud kergemini kui varem, magad halvasti ja tunned, et tööle mõtlemine võtab juba hommikul jõu ära? Võib-olla pole tegemist lihtsalt kiire ja pingelise perioodiga. Kui stress kestab liiga kaua ja taastumiseks jääb liiga vähe võimalusi, võib tekkida läbipõlemine ehk burnout.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele