Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
9 juhust, mis tekitasid kosmilise oaasi – nii sündis meie Maa
Meie planeeti ei tohiks nii elusõbralikuna üldse olemas olla. Kui Maa poleks teise planeediga kokku põrganud, oleks see tänaseni lage ja viljatu. Ning see on ainult üks „kui“ paljude seast.
Kõrgel planeedi kohal selle ööpimedal küljel lendab kosmosesond, mille andurid on suunatud tuhandeid kilomeetreid allpool asuva taevakeha pinna poole. Sond kogub teavet planeedi atmosfääri koostise kohta, otsib selle pinnalt valgusallikaid ja püüab raadiolaineid. Missiooni eesmärk on vastata küsimusele, kas planeedil on elu.
Oleme oma koduplaneedi eelisteks lugenud vedelat vett, hapnikurikast atmosfääri ja ideaalset asukohta Päikese suhtes. Teadlased on teinud arvutusi ning jõudnud järeldusele, et Maa ei ole eluks sugugi mugavaim planeet universumis.
Kui meie koduses Päikesesüsteemis on elukõlblikke planeete ainult üks – meie Maa –, siis teoorias võiks mõnes kauges planeedisüsteemis selliseid planeete, mis asuvad ümber ühise tähe elu soosivas tsoonis, leiduda isegi seitse. Nii leitakse värskes uurimuses.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?