5 müüti prügi taaskasutuse kohta: kui palju on neis tõtt?
Kas eurooplaste jäätmed lõpetavad Kolmanda Maailma riikides? Kas prügi töötlemine taaskasutuse eesmärgil tasub ennast ära? Heidame pilgu viiele levinumale väitele, mis on selle räpase valdkonnaga seotud.
Ühe inimese kohta tekib päevas mitu kilogrammi jäätmeid. Need kogunevad prügimägedele või aetakse ahju põletusjaamades, kust jõuab atmosfääri süsihappegaas. Ühes Soome jäätmejaamas on juhtimise enda kätte võtnud robotid. Kui neid jaamu juurde rajada, siis me ehk ei upugi omaenda prahi sisse.
Elavhõbeda- ja arseeniühendite ning naftajääkidega saastunud pinnas on mürgine. Igal aastal sureb reostuse tagajärjel miljoneid. Nüüd tahavad eksperdid puhastada maa mürgistest ainetest uute meetoditega, mis kasutavad leidlikke vahendeid, alates kuumusest ja taimejuurtest kuni vaakumpumpade ja elektroodideni.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?