Maiade hambakaunistused olid palju enamat kui iluasjad
Tänu juveelidele ja kullale olid Kesk-Ameerika rahva maiade esindajail vanasti ajaloo kalleimad naeratused. Ajaloolased pidasid hambakaunistusi puhtalt iluasjadeks, ent nüüd tuleb välja, et neil oli muugi otstarve.
Maiad olid 1700 aastat tagasi nefriidist ilmselgelt vaimustuses. Suurel, kõrgelt arenenud tsivilisatsioonil oli kombeks valmistada sellest rohelisest mineraalist kõikvõimalikke kujusid ja ehteid. Maiad kleepisid väikesi nefriiditükke oma hammastelegi.
Seotud lood
Tihedasti ümber keha hoidvad karusnahksed riided kaitsesid hästi jääajal valitsenud külma eest. Tänu uutele arheoloogilistele leidudele ja täpsetele DNA-analüüsidele on teadlastel kujunemas pilt jääaja inimeste igapäevaelust. Sellest ilmneb, et mitu tarka valikut andsid meile sel kõledal ajastul olulise eelise konkureerivate liikide ees.
Kui varakult õppisid inimesed tundma kosmeetikavahendeid ning millest need toona koosnesid?
Väike, pöidlast pisut lühem tükike mammutiluud on uusimate analüüside põhjal vanim kaunistatud ehe, mis kunagi Euraasiast leitud. Ehtekunstnik oli meie oma liigist ehk Homo sapiens ning ehe on valminud umbes 41 500 aastat tagasi.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele