Kõik teed viivad Rooma? Värske uuring näitab, et kuulus lause ei pea paika
Uues uuringus analüüsiti ligi 300 000 kilomeetri jagu Rooma-aegseid teid. Tuleb välja, et Rooma linn ise polnud teedevõrgus sugugi nii kesksel kohal, nagu sageli on arvatud. Ka kuulus lause “kõik teed viivad Rooma” ei ole uue uuringu tulemuste põhjal tõene.
Taani Aarhusi Ülikooli, Londoni Queen Mary Ülikooli ja teiste Euroopa teadusasutuste teadlastest koosnev valdkondadeülene teadlaste rühm on autoriks eile, 15. septembril, teadusajakirjas Nature Communications avaldatud uuringul, mis seab kahtluse alla ettekujutuse, et Rooma riigi teed olid kõikjal sirged, ning ka kuulsa ütluse, et „kõik teed viivad Rooma“. Analüüs põhineb muinasteede digiatlasel Itiner-e: The Digital Atlas of Ancient Roads. Rooma impeeriumi aegset detailset teedekaarti umbes aasta 150 pKr seisuga näeb SIIT.
Impeeriumi teedevõrgu modelleerimiseks rakendati võrgustikukesksuse analüüsi, millega analüüsitakse mingi punkti tähtsust kogu võrgustiku ühendatuse seisukohast.
„Uuring näitab, et Rooma insenerid kohandasid tee-ehitust maastikuga. Võimaluse korral eelistasid nad tõesti sirgeid marsruute, kuid üldiselt olid Rooma teed tänapäeva põhimaanteedest käänulisemad. Rooma teede kulgemist kujundasid mäed, orud, jõed ja asulad. Samal ajal võimaldasid sellised insenertehnilised lahendused nagu terrasside rajamine, kaljudest läbi murdmine, tugimüürid ja sillad teedel läbida ka keerulist maastikku,“ ütles uuringu juhtivautor Adam Pazout Barcelona autonoomsest ülikoolist (UAB).
„Uuringus ilmneb keerukas võrgustik, milles provintside pealinnad toimisid sageli elutähtsate teeristidena ja vahendasid piirkondlikku maismaaliiklust. Eriti oluline on see, et meie saadud tulemused jäävad kehtima ka siis, kui võtame arvesse arheoloogiliste andmete lünki ja ebaühtlust,“ lisas Matteo Mazzamurro Londoni Queen Mary ülikoolist.
Provintsipealinnade ja põhimaanteede järjekindlalt suur võrgustikukesksus viitab sellele, et niisuguse teedevõrgu arendamine nõudis keerulist ja kogu süsteemi hõlmavat otsustusprotsessi. Rooma ise ei olnud impeeriumi maismaatranspordi vaatenurgast sugugi ülekaalukas keskpunkt. Hilisantiigi aegne pealinn Konstantinoopol paiknes kogu impeeriumi maismaaliiklust arvestades võrgustikus kesksemal kohal.
Teadlased leidsid veel, et Rooma teedevõrgul on praegu ehk ligi 2000 aastat hiljemgi mõõdetav seos tänapäevase transporditaristuga. See seos pole siiski kõikjal ühesugune. Kunagise impeeriumi aladel esineb Rooma teede ja tänapäevaste teede vahel mõõdukas kattuvus, kuid selle tugevus erineb piirkonniti märgatavalt. Seda mõjutavad kohalik maastik, linnade kasvamine või hääbumine aja jooksul, jõed, mäed ning sajandite vältel muutunud poliitilised ja majanduslikud prioriteedid.
Varasemates teadustöödes on Rooma teid käsitletud sageli piirkonniti või keskendutud mõnele üksikule tunnusele, näiteks maastikule. Uus uurimus koondab väga üksikasjalikku digiandmestikku kogu impeeriumi teedevõrgu. See võimaldas kaua püsinud oletusi Rooma taristu kohta seninägematus ulatuses arvuliselt kontrollida.
Siiski: ka uuringu aluseks olev teedevõrk on puudulike arheoloogiliste leidude ja kirjalike allikate põhjal koostatud rekonstruktsioon. Samuti ei ole kunagise impeeriumi kõik piirkonnad andmetega võrdselt hästi kaetud. Teadlased arvestasid seda ebakindlust oma analüüsis, selle asemel et käsitleda andmestikku sajaprotsendiliselt täieliku ülevaatena. Siiski annab see teedevõrgu tähtsusest ja tee-ehitajate prioriteetidest uue, varasemast detailsema pildi.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele