Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nüüd näevad teadlased inimese mõtteid
Uued skannerid on teinud teadlaste ammuse unistuse tegelikkuseks – nad kaardistasid aju seni varjatud võrgustikud. Esimene alateadvuse vilksatus paljastas neile selle, kuidas mõttest saab tegu ning miks mõtted võivad rööpast välja minna ja muutuda hallutsinatsioonideks.
Loe AI kokkuvõtet
S inu ülemus saab tõenäoliselt pahaseks, kui ütled talle, et kasutad oma tööajast vaid poolteist tundi tööülesannete peale, samas kui ülejäänud aeg möödub unistades ja juhuslikke mõtteid mõlgutades. Kuid ülemus harjugu parem selle mõttega, sest ta ise pole kübetki paremini keskendunud.
Seotud lood
Hiljutine uuring näitab, et iga kolmas dementsusejuhtum võib olla seotud kuulmise halvenemisega, mis mõjutab paljusid eakaid.
Osa inimesi võib olla ärevuse halvavas haardes, ent teistele ei pääse see üldse ligi. Seni ei teatud, miks see nii on, aga nüüd avastas neuroloog Andrew Fox ajust piirkonna, kus ärevus tekib. Tänu sellele saavad teadlased võitluses ärevushäirega suure eelise.
Head geenid. Miski muu ei erista geeniust puupeast. Teadlased on aastaid otsinud aju n-ö g-faktorit, neid täpseid füüsilisi jooni, mis muudavad mõne inimese teistest targemaks. Nüüd lõpuks on teadlased selle väikese erinevuse organismi geenivaramust üles leidnud.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele