Nüüd näevad teadlased inimese mõtteid

Hiljutine uuring näitab, et iga kolmas dementsuse­juhtum võib olla seotud kuulmise halvenemisega, mis mõjutab paljusid eakaid.

Osa inimesi võib olla ärevuse halvavas haardes, ent teistele ei pääse see üldse ligi. Seni ei teatud, miks see nii on, aga nüüd avastas neuroloog Andrew Fox ajust piir­konna, kus ärevus tekib. Tänu sellele saavad teadlased võitluses ärevushäirega suure eelise.

Head geenid. Miski muu ei erista geeniust puupeast. Teadlased on aastaid otsinud aju n-ö g-faktorit, neid täpseid füüsilisi jooni, mis muudavad mõne inimese teistest targemaks. Nüüd lõpuks on teadlased selle väikese erinevuse organismi geeni­varamust üles leidnud.

Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.