SpaceX-i hiiglaslik kosmoselaev jõudis esmakordselt orbiidile
Elon Muski kosmoseettevõte SpaceX saatis esmaspäeval oma hiiglasliku kosmoselaeva Starship esimest korda edukalt orbiidile ümber Maa. Lennu käigus toimetati kosmosesse seni kõige moodsamad Starlinki satelliidid, kuid samas katkestati lend ohutuse tagamiseks esiti kavandatust mõnevõrra varem.
Loe AI kokkuvõtet
SpaceX saatis Elon Muski juhtimisel Starshipi esimest korda edukalt Maa orbiidile, kuid lõpetas lennu mootoriprobleemi tõttu ettevaatusest varem. Laev viis kosmosesse 26 uut Starlinki satelliiti, naasis atmosfääri kohal Vaikse ookeani kohal ja maandus merre Hawaiist põhja pool, kus missioon lõppes leegiga. NASA juht Jared Isaacman kiitis lendu ning saavutust peetakse tähtsaks sammuks Artemise Kuu-programmi ja tulevaste Kuu- ning Marsi-lendude suunas.
Associated Press teatab, et kosmoselaev sisenes pärast kosmoselendu uuesti atmosfääri Vaikse ookeani kohal ning laskus merre Hawaiist põhja pool kolm tundi pärast Texasest startimist. Ettevõte oli planeerinud esialgu kümnetunnise lennu, mille jooksul pidi Starship tegema kuus täistiiru ümber Maa. Nii sooviti tõestada laeva valmisolekut NASA Artemise Kuu-programmis osalemiseks.
Lainetele langemise järel vajus Starship külili ja süttis leekidesse. Missioon lõppes seega dramaatiliselt.
Tegelikult oleks Starshipil eile peaaegu orbiidile jõudmata jäänud, sest üks mootoritest seiskus enneaegselt. Kuid kõik muu töötas korralikult ja rikkis mootorit polnud enam vaja, mistõttu otsustasid lennujuhid pärast mitu minutit kestnud pingelist kaalumist algse plaaniga siiski jätkata. Starship jõudiski orbiidile ümber Maa, saatjaks juubeldused juhtimiskeskuses.
Ka NASA juht Jared Isaacman õnnitles SpaceXi orbiidile jõudmise ning „iga sammu ohutu, vastutustundliku ja inspireeriva juhtimise eest“.
26 uusimat Starlinki satelliiti ühinevad umbes 11 000 varasema satelliidiga, mis juba internetiteenust pakuvad. Need eraldusid laevast ükshaaval ja pärast seda otsustatigi lend lõpetada. Nagu SpaceX mõni tund hiljem veebis teatas, langetati otsus lennu varajases faasis ette tulnud mootoriprobleemi tõttu „äärmisest ettevaatlikkusest“.
Plaaniti kuut tiiru ümber Maa
See oli Starshipi 14. täiemahuline start USA Texase osariigi lõunaosast viimase kolme aasta jooksul. Varasemad katselennud jõudsid kõige kaugematel puhkudel umbes poole maakera kaugusele India ookeani kohale. Laevad kukkusid tihtipeale leekides alla ja viibisid kosmoses vaid lühikest aega. Nendega võrreldes võib eilset starti suureks edasiminekuks nimetada. Kõik lennud on siiani olnud mõistagi mehitamata.
Seekord kavatses SpaceX lasta Starshipil teha 275 kilomeetri kõrgusel ümber Maa kuus tiiru. Ligi kümnetunnine lend pidi esialgsete plaanide järgi lõppema merre laskumisega Vaikses ookeanis Tšiili lähistel. Starship jõudiski õigele orbiidile ja liikus kiirusel 28 000 kilomeetrit tunnis, kuid lennujuhid otsustasid tegutseda ettevaatlikult ning tuua laeva tagasi mitu tundi varem, kui see oli teinud vaid paar tiiru ümber Maa.
Ka esimest kanderaketiastet nimega Super Heavy ei kavatsetud seekord Starbase’i stardipaika tagasi tuua. See osa on taaskasutatav. Super Heavy laskus mõni minut pärast hommikust starti Mehhiko lahte.
Olenevalt orbitaallennu analüüsi tulemustest võib järgmine Starship oma lennu lõppfaasis laskuda stardiplatvormile juba niiviisi, et hiiglaslikud mehaanilised haaratsid püüavad maanduva kosmoselaeva kinni. Kui laeva kinnipüüdmine õnnestub (Elon Muski hinnangul on selle tõenäosus umbes 50 protsenti või pisut suurem), tahab SpaceX sama kosmoselaeva uuesti kosmosesse lennutada veel selle aasta lõpus või järgmise alguses. 124 meetri kõrgune rakett on algusest peale kavandatud täielikult korduskasutatavaks, et vähendada stardikulusid.2
Keerukas dokkimismissioon
Hetkel kuum
SpaceX kiirustab Starshipi orbitaallendudeks sertifitseerimiseni jõudmiseks, sest see on hädavajalik samm teel Kuu- ja Marsi-lendudeni. NASA missioon Artemis III missioon võib toimuda juba järgmisel suvel. Selle käigus on kavas keerukas mitme kosmoselaeva dokkimiskatse Maa orbiidil, milles osalevad astronaute kandev Orioni kosmoselaev ja kaks konkureerivat Kuu-maandurit. Esimesena stardiks Jeff Bezose Blue Moon, seejärel Orion, mis Blue Mooniga põkkuks, ning lõpuks Muski Starship. Pärast Blue Mooni vabastamist põkkuks Orion Starshipiga.
Järgmine NASA suur Kuu-missioon Artemis IV on kavandatud kõige varem 2028. aastasse. Selle käigus peaksid astronaudid Kuule laskuma kas Blue Mooni või Starshipiga – olenevalt sellest, kumb kuulaev on esimesena valmis. Järgmistel Kuu-lendudel kasutataks kahe miljardäri kuulaevu vaheldumisi.
Musk hakkas Starshipi algselt arendama Marsi jaoks, kavatsedes saata sinna kümneid kosmoselaevu koos punase planeedi esimeste asukatega. Praegu plaanib ta keskenduda Kuule ning kasutada Starshipi satelliitide massiliseks orbiidile viimiseks.
Seotud lood
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele