USA-s tarbib tehisaru sama palju elektrit kui üks Euroopa väikeriik
Täpsemalt on USA-s töötavate tehisarulahenduste elektrienergia tarve võrdne Islandi omaga, mis mitte küll pindala, aga elanike mõttes (pisut alla 400 000) on väikeriik.
Tehisintellekti kasvav energiakasutus võib tunduda murettekitav, kuid selle keskkonna- ja kliimamõju võib olla arvatust tegelikult palju väiksem. Teadlased Kanada Waterloo ülikoolist leidsid, et kuigi tehisintellekt tarbib tohutult elektrit, mõjutab see koguheite taset üsna vähe. Tehisaru energiatarbe mõju on pigem lokaalne, avaldudes eriti andmekeskuste ümbruses, ütlevad teadlased. Samal ajal võib tehisintellektist saada võimas tööriist roheliste tehnoloogiate arendamisel. Nii paistab, et tehisaru energiatarve pole kuigi problemaatiline.
Waterloo ülikooli ja USA Georgia tehnoloogiainstituudi teadlased analüüsisid andmeid kogu USA majandusest ning hinnanguid selle kohta, kui laialdaselt kasutatakse tehisintellekti erinevates tööstusharudes. Nende eesmärk oli mõista, mis võib juhtuda energiatarbimise ja heitmetega, kui tehisaru kasutuselevõtt jätkub praeguses tempos.
USA energiainformatsiooni administratsiooni andmed näitavad, et 83 protsenti USA majandusest sõltub endiselt fossiilkütustest nagu nafta, kivisüsi ja maagaas, mille põletamisel tekivad kasvuhoonegaasid. Teadlased leidsid, et tehisintellektiga seotud elektritarbimine USA-s on võrreldav Islandi kogu energiatarbimisega. Sellest hoolimata on see kasv liiga väike, et oluliselt mõjutada heitmete suurust riiklikul või globaalsel tasandil.
“Oluline on märkida, et energiatarbimise kasv ei jaotu ühtlaselt. Seda tunnetatakse rohkem piirkondades, kus toodetakse elektrit andmekeskuste jaoks,” ütles dr Juan Moreno-Cruz, Waterloo ülikooli keskkonnateaduskonna professor ja Kanada energiaülemineku teadusjuht. “Lokaalsest vaatenurgast on see suur asi, sest mõnes kohas võivad elektritootmine ja heitmed isegi kahekordistuda. Kuid suuremas plaanis ei ole tehisintellekti energiakasutus märgatav. Inimestele, kes usuvad, et tehisintellekti kasutamine on kliimale suur probleem ja arvavad, et peaksime seda vältima, pakume teistsugust vaatenurka. Mõju kliimale ei ole nii märkimisväärne ning me saame kasutada tehisintellekti rohetehnoloogiate arendamiseks või olemasolevate täiustamiseks.”
Selliste järeldusteni jõudmiseks hindasid Moreno-Cruz ja keskkonnaökonoom dr Anthony Harding erinevaid majandussektoreid, neis leiduvaid töökohti ning seda, kui paljusid neist rollidest saaks tehisintellekt täita.
Teadlased plaanivad laiendada oma analüüsi ka teistesse riikidesse, et paremini mõista, kuidas tehisintellekti kasutuselevõtt mõjutab energiatarbimist ja heitmeid kogu maailmas.
Uuring „Watts and Bots: The Energy Implications of AI Adoption“ avaldati ajakirjas Environmental Research Letters.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele