Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrijaamad puhastavad õhku
Seda, et elektrijaamad saastavad õhku, saab vältida, kui kinni püüda kütuse põletamisel eralduv CO2 ja ladustada see sügaval maa all. Kui kasutada keskkonnasäästlikku biokütust, võib CO2 hulka atmosfääris isegi vähendada.
2011. aasta novembris pumbati projekti Decatur käigus esimesed tonnid CO2 maa alla.
Foto: Daniel Byers/ISGS
Sel sajandil tõstab kasvuhooneefekt Maa arvutuslikku keskmist temperatuuri tõenäoliselt paari kraadi võrra. Poolustel sulavad hiigeljäämäed ja ookeanide veepind tõuseb.
Diagnoos: meri on muutumas leigeks happesupiks, geenmuundatud taimed võtavad looduse oma kägistavasse haardesse ja õhusaaste muudab meie kopsud mustaks. Inimene on Maa üheksast eluks vajalikust süsteemist nelja juba kahjustanud. Ravi: õnneks on teadlastel valmis tehnoloogiline esmaabi: uued CO2 imavad materjalid tõttavad merele appi ja geenmuundatud taimed sunnitakse ennast hävitama.
Isegi väiksel kliimamuutusel on oht äratada magav hiiglane, kui temperatuur tõuseb, jää sulab ja merevee tase kerkib. See võib Maa geoloogilise tasakaalu paigast viia ja vallandada vulkaanilise hüperaktiivsuse, tohutud metaaniplahvatused ja maavärinate meeletu ...
Aastaid on Hiina olnud kliimadebatis must lammas. Seda kuvandit tahab riik nüüd muuta. Hiiglaslikud päikese- ja tuulepargid on söe kasutamist välja vahetamas ning peagi järgneb ehitus sellises mastaabis, et see ületab kõik varasemad energiaprojektid meie planeedil.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?