Mis põhjustas läinud nädalal hävitava maavärina Venezuelas?
Vaid 39sekundilise vahega tabas Lõuna-Ameerika põhjaosas asuvat Venezuelat kolmapäeva, 24. juuni õhtul kaks võimsat maavärinat. Neist tugevama magnituud oli 7,5 ning maavärina ulatust kujutavad kaardid näitavad, et värinad ulatusid pealinna Caracaseni, kuigi epitsenter asus sellest umbes 170 kilomeetrit lääne pool. 29. juuni seisuga oli teatatud vähemalt 1430 hukkunust. Enim sai kannatada sadamalinn La Guaira.
Maa värisemise põhjuseks Venezuelas on riigi põhjaranniku all sügaval peituv murranguvöönd. Piirkonna geoloogia on sedavõrd keeruline, et uusi tugevaid maavärinaid ei saa kaugeltki välistada.
Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus (USGS) hindas päev pärast katastroofi, et tõenäosus, et hukkunute arv jääb vahemikku 10 000 kuni 100 000 inimest, on 42 protsenti. Veelgi suurema hukkunute arvu tõenäosuseks hinnatakse 17 protsenti.
Need hinnangud pärinevad seireasutuse automaatsest arvutussüsteemist, mis ühendab maavärina tugevuse ja maapinna värisemise ulatuse andmed teabega selle kohta, kui palju inimesi piirkonnas elab ning kui vastupidavad sealsed hooned tavaliselt on.
Venezuelat tabavad hiiglaslikud maavärinad harvem kui näiteks Tšiilit või Mehhikot, kuid riigil on siiski pikk laastavate maavärinate ajalugu. USGS teatel oli Venezuela kõige katastroofilisem maavärin 1812. aastal. Siis hõlmas maavärin niinimetatud Boconó murrangusüsteemi. Hävis osa Mérida ja Caracase linnadest ning hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest.
Seotud lood
Kas osa Californiast võib suurte ja väikeste maavärinate mõjul järgmiste miljonite aastate jooksul end mandri küljest lahti väänata?
Isegi väiksel kliimamuutusel on oht äratada magav hiiglane, kui temperatuur tõuseb, jää sulab ja merevee tase kerkib. See võib Maa geoloogilise tasakaalu paigast viia ja vallandada vulkaanilise hüperaktiivsuse, tohutud metaaniplahvatused ja maavärinate meeletu ...
Maavärin tekib siis, kui Maa sisepingete tõttu hakkab pind meie all vappuma. Kergemal juhul tunnevad inimesed seda lihtsalt kerge värinana, aga kõige võimsamad maavärinad ajaloos on raputanud terveid linnu, häirinud isegi Maa pöörlemist ja lühendanud ööpäeva kestust.
NASA InSighti maandur registreeris 4. mail Marsil tugeva värina. Selle magnituud oli hinnangute järgi 5. Nii oli see umbes kuus korda energiarikkam kui eelmine tuvastatud Marsil toimunud värin.
Kiire elutempo juures muutub kodu järjest olulisemaks paigaks, kus saab korraks aeg maha võtta ja puhata. Seetõttu otsivad paljud pered kodumasinaid, mis oleksid usaldusväärsed, säästaksid aega ja looksid kodus mõnusama keskkonna. Just neid vajadusi täidab rahvusvaheline kodumasinate tootja Midea, mis on Eestis viimastel aastatel kiiresti tuntust kogunud.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele