Professor: ränka pohmelust saab vältida lihtsa strateegiaga
Alkoholi tarbimist uuriv teadlane Cathy Montgomery sõnastab lihtsa harjumuse, mille järgimine aitab vältida iiveldust, peavalu ja väsimust järgmisel päeval pärast pidu.
Kõige lihtsam ja kindlam viis pohmelust vältida on muidugi jätta alkohoolne jook üleüldse joomata. Siiski on suvi aeg, kui õllepurgid või veinipudelid tavapärasest sagedamini ostukorvi ja sealt edasi peolauale jõuavad ning nii ka pohmellioht tekib.
Cathy Montgomery on professor Liverpoolis asuvas John Mooresi ülikoolis Inglismaal, kus ta uurib alkoholitarbimist. Tema pohmeluse vältimise strateegia on nime saanud ühe üsna omapärase välimusega looma järgi.
Kõik on tempos kinni
Jutt on nn sebratriibutamisest. Lihtsaimal kujul tähendab see alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide vaheldumisi joomist. Seega - iga kord, kui jood ära näiteks ühe õlle või klaasi veini, peaks järgmine jook olema mittealkohoolne. See võib olla ka klaas vett või karastusjook. Lihtsalt midagi sellist, milles pole alkoholi.
„Kõik on tempos kinni," ütleb Cathy Montgomery ajakirjale Imeline Teadus selgitades, et su keha suudab töödelda umbes ühe joogi tunnis. „Kui jood kiiremini, tõuseb su vere alkoholitase, mis viib suurema joobeni.“
Sebrastiilis õhtu läbimine aeglustab tempot, millega alkoholi tarbid. Selle tulemusena on joove madalam ning Cathy Montgomery sõnul toob see sageli kaasa selle, et jood üldiselt vähem ja seega on pohmelus järgmisel päeval leebem.
Professori sõnul aitab sebrastrateegia ka minimeerida sotsiaalset survet joomise jätkamiseks. „Kuna sa hoiad jätkuvalt jooki käes ja jood seda, saad osaleda sotsiaalsetes rituaalides tundmata ennast välja jäetuna," selgitab ta. Sebratriibutamine ei muuda peoõhtut vähem nauditavaks. „Vastupidi, see aitab inimestel tunda end oma joomist paremini kontrollivatena," selgitab ta.
Sohki ei tasu teha
Professor rõhutab aga, et strateegia mõju sõltub ka su temperamendist – näiteks siis, kui kompenseerid vähemaid alkohoolseid jooke nende kangemaks tuunimisega, sebratriibutamine mõistagi ei toimi.
Meetodi teadusliku tõendusbaasi osas rõhutab Cathy Montgomery üheselt: strateegia ei ole imeravim.
Professor selgitab, et pohmelus on põhjustatud mitmest bioloogilisest tegurist ning tugevaim näitaja on tarbitud alkoholi koguhulk:
„Seega võib strateegia kaudselt pohmelust vähendada, kui see viib väiksema alkoholitarbimiseni, kuid iseenesest ei väldi see pohmelust."
- Kuidas alkohol keha üle võtab?Esimesest lonksust kulub umbes kümme minutit, kuni hakkad alkoholi mõju tundma. Siis on alkohol on su keha üle võtnud ja seda välja saada võib olla üsna valus.
- Peensooles imendub põhiosaAlkohol võib imenduda mitmes seedetrakti osas, kuid suurem osa sellest imendub läbi peensoole siseseinarakkude. Kui oled enne joomist söönud, jõuab alkohol peensoolde aeglasemalt ning imendub seetõttu aeglasemalt.
- Aju kaitsesüsteem saab pettaAlkohol jõuab ajju muuhulgas vere kaudu. Tavaliselt ei pääse võõrad ained veresoonte kaudu ajurakkudesse, kuid alkoholi keemilised omadused võimaldavad sellel barjääri vabalt läbida ning ajurakke mõjutada.
- Maksaensüümid asuvad kraamimaMaksas leiduvad ensüümid lagundavad pidevalt sellest läbi liikuvat alkoholi. Üks lagunemissaaduseid, etanaal, aitab kaasa iivelduse ja teiste pohmeluse sümptomite tekkele. See laguneb hiljem veeks ja süsinikdioksiidiks.
Seotud lood
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele