Madalmaade kirikust leiti d’Artagnani oletatavad säilmed

D’Artagnani tegelase prototüüp oli Prantsusmaa edelaosast Lupiacist pärit aadlik Charles de Batz de Castelmore d’Artagnan, kes teenis kuningas Louis XIV ehk legendaarse Päikesekuninga alluvuses musketäride kaptenina. On teada, et ta hukkus 1673. aasta juunis Maastrichti piiramise ajal, mis toimus Prantsuse-Hollandi sõja käigus.

Väidetavalt sai ta surma, kui teda musketikuul kaela piirkonda tabas. Surres oli d’ Artagnan varastes kuuekümnendates. Tema puhkepaik on olnud teadmata üle 350 aasta.

Nüüd on arheoloogid leidnud tänu juhusele Maastrichtis Wolderis asuva Püha Peetruse ja Pauluse (Peeter-Pauli) kiriku endise altari alt säilmed, mis võivad kuuluda just kuulsa raamatukangelase prototüübile - nii-öelda päris d’Artagnanile. Samas manitsevad teadlased siiski avalikkust ettevaatusele, kuniks luude identiteet saab sajaprotsendiliselt kinnitatud läbi DNA-võrdluse mõne tema tänapäeval elava sugulasega.

„Sellest on välja kujunenud tipptasemel uurimustöö, mille tulemusena tahame olla täiesti kindlad – või nii kindlad, kui võimalik –, kas säilmed kuuluvad tõesti kuulsale musketärile, kes siin Maastrichti lähedal hukkus,“ ütles arheoloog Wim Dijkman uudisteagentuurile Reuters.

Dijkman, kes on nüüdseks pensionil, on otsinud d’Artagnani viimast puhkepaika 28 aastat. Üks oluline vihje, mis teda otsinguil aitas, oli Louis XIV religioon – Päikesekuningas oli roomakatoliiklane. Kõnealune kirik on samuti katoliku oma, ent Maastrichtis olid 17. sajandil ja on praegugi lisaks katoliku kirikutele ka protestantlikud pühakojad, millest poleks prantsuse ohvitsere mõtet otsida.

Hukkunud sõjamehe surnukeha transportimine Prantsusmaale keset suve olnuks sõjaajal ebameeldiv ülesanne; seetõttu oletas Dijkman, et musketär võidi matta pühitsetud maapinda lahingupaiga lähedal.

Sedasama kirikut ongi juba pikka aega peetud üheks tõenäolisemaks kohaks, kus d’Artagnan võiks puhata, kuna see asub lähedal paigale, kus Prantsuse armee laagris oli, ning ajaloolase Odile Bordazi sõnul, kes uuris vanu kirikuraamatuid, maeti tollal lahingus hukkunud kõrged ohvitserid tavaliselt lähimasse sobivasse kirikusse. Kuid selle kiriku register oli kadunud ning kuna ajaloolistes hoonetes ei saa lihtsalt suvaliselt ehku peale kaevama hakata, jäi küsimus kauaks õhku.

Ootamatu võimalus asja lähemalt uurida avanes siis, kui vajumise tõttu nihkus paigast osa põrandast ja põrandaplaadid purunesid. Just restauraatorid avastasidki luustiku. Diakon Jos Walke helistas seepeale kohe Wim Dijkmanile.

Skelett kaevati välja luu haaval. See oli püsinud puutumatuna alates ajast, kui see altari alla maeti. Kolju oli küll tugevalt kahjustatud, kuid ülejäänud säilmed olid üllatavalt heas seisukorras.

Samuti leidus vihjeid isiku kohta. Hauast leiti 1660. aasta Prantsusmaa münt, ja kuul, mis oli mehe tapnud, paiknes skeleti rindkere kõrgusel – täpselt nii, nagu ajalooallikad d’Artagnani surma on kirjeldanud, ütles diakon Walke, lisades, et vihjed on väga tugevad.

Lõualuust eraldati DNA, mida võrreldakse d’Artagnani isa järeltulijate DNA-ga, kes andsid oma geneetilise materjali uurimise tarbeks. Tõenäoliselt ei pea vastust kaua ootama – see peaks saabuma lähinädalatel.