• 25.02.26, 18:50

Lühinägevus on üle maailma vaat et epideemia mõõtu võtmas

Lühinägevust ehk müoopiat esineb kogu maailmas aina rohkem, nii et mõned silmaarstid on selle leviku kirjeldamiseks kasutanud koguni terminit “epideemia”. Värskes uuringus käiakse välja üks põhjus, miks see nii võib olla - ja asi ei peitu sugugi ainult selles, et inimeste, sealhulgas laste ja noorte pilgud on aina enam telefoniekraanile “liimitud“.
Lühinägevus on üle maailma vaat et epideemia mõõtu võtmas
  • Foto: Nicoleta Ionescu
USA New Yorgi osariigi ülikooli (SUNY) optomeetriakolledži teadlaste töö näitab, et oma osa võib mängida ka see, et inimesed veedavad varasemast palju rohkem aega siseruumides, kus on üldiselt hämaram kui õues.
SUNY meeskond viis läbi laborikatsed 34 vabatahtlikuga, kellest 21 olid lühinägelikud ja 13 normaalse nägemisega. Osalejatele näidati ruudukujulisi märke, mille heledus ja kontrastsus varieerusid, ning inimestel paluti kord ühe ja siis teise silmaga neile fokusseerida.
Lühinägevate inimeste silmade käitumise salvestused viitavad, et tegevused ja ülesanded, mis nõuavad lähedalt vaatamist (ehk nn lähitöö), võivad lühinägelikkust soodustada. Põhjuseks võib olla pupilli ahenemine, mis piirab silma siseneva valguse hulka.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kisub epideemiaks
„Müoopia on saavutanud kogu maailmas vaat et epideemilise taseme, kuid me ei mõista endiselt täielikult, miks,“ ütles nägemisneuroteadlane Jose-Manuel Alonso. „Meie leiud viitavad, et üks tegur võib seisneda selles, kui palju valgust jõuab võrkkestani püsiva lähitöö ajal, eriti siseruumides.“
Uurijad keskendusid kolmele lähivaatekäitumisele: kuidas silmad fokusseerivad, kuidas need pöörduvad sissepoole ning kuidas pupillid ahenevad. Nad uurisid ka seda, kuidas töötavad võrkkesta erinevad käsurajad, nn ON- ja OFF-käsurajad, mis töötlevad vastavalt valgust ja pimedust.
Nõrgemat ON-rada on varem seostatud müoopiaga, kuid selle tekkemehhanism pole olnud selge. Üks võtmetulemus, milleni uue töö käigus jõuti, oli see, et kontrastsus mõjutas silmade sissepoole pöördumist ja pupilli ahenemist rohkem kui heledus. Samuti täheldati, et lühinägevatel inimestel on silmad juba enne fokusseerimist rohkem sissepoole pööratud ning nende pupillid ahenevad enam kui normaalse nägemisega inimestel. See kombinatsioon võib nõrgendada valgust töötleva ON-raja tööd.
Need tähelepanekud viisid uue hüpoteesini: lühinägeva inimese silmad eelistavad heledusest rohkem teravustamist. Niiviisi tekitatakse tagasisideahel, mis liialdab kompenseerimisega ja süvendab seisundit. Siseruumides, kus valgust on oluliselt vähem, võib see probleem olla veel suurem.
„Eredas välisvalguses pupill aheneb, et kaitsta silma, kuid laseb siiski piisavalt valgust võrkkestani,“ ütleb optomeetria doktorant Urusha Maharjan. „Kui inimesed keskenduvad siseruumides lähedal asuvatele objektidele, näiteks telefonidele, tahvelarvutitele või raamatutele, võib pupill samuti aheneda, kuid mitte heleduse, vaid pildi teravustamise tõttu. Hämaras võib see kombinatsioon märkimisväärselt vähendada võrkkestani jõudvat valgust.“
Müoopiat on keeruline uurida, sest seda mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas geenid. Lühinägevus tekib siis, kui silmamuna on tavapärasest pikem, mistõttu valguskiired ei fokusseeru silma tagaseinas olevale võrkkestale, vaid juba selle ees.
Kokkuvõtvalt leiavad töö autorid, et müoopia tekke või süvenemise üks lisapõhjusi võib olla silma jõudva valguse üldine vähenemine. See võib aidata selgitada ka seda, miks liiga tugevad korrigeerivad läätsed võivad olla problemaatilised. SUNY meeskonna hinnangul vähendavad need lisaks fookuse muutmisele ka silma jõudva valguse hulka.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Liiga vähe stimuleerimist
„Meie tulemused toetavad hüpoteesi, et müoopia areneb lastel, kelle võrkkesta stimulatsioon on ebapiisav,“ kirjutavad teadlased.
Uuring oli siiski üsna piiratud. Valim oli väike, osalejate nägemist ei mõõdetud ajas ega võrreldud otseselt välis- ja sisetingimustes. Siiski võivad teadlased teha oma tulemuste ja varasemate uuringute põhjal mõningaid põhjendatud järeldusi, mis võivad pakkuda hädavajalikku arusaama sellest, miks lühinägevus nii levinud on. Prognooside kohaselt võib 2050. aastaks ligi 40 protsenti noortest olla lühinägelikud. Ning nagu nüüd selgub, siis asi ei pruugi olla ainult nutiseadmetes, vaid rohkemas toas veedetud ajas.
Uuring on avaldatud ajakirjas Cell Reports.

Seotud lood

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele