Lühinägevust ehk müoopiat esineb kogu maailmas aina rohkem, nii et mõned silmaarstid on selle leviku kirjeldamiseks kasutanud koguni terminit “epideemia”. Värskes uuringus käiakse välja üks põhjus, miks see nii võib olla - ja asi ei peitu sugugi ainult selles, et inimeste, sealhulgas laste ja noorte pilgud on aina enam telefoniekraanile “liimitud“.
Lühinägevus on üle maailma vaat et epideemia mõõtu võtmas
  • Foto: Nicoleta Ionescu
USA New Yorgi osariigi ülikooli (SUNY) optomeetriakolledži teadlaste töö näitab, et oma osa võib mängida ka see, et inimesed veedavad varasemast palju rohkem aega siseruumides, kus on üldiselt hämaram kui õues.
SUNY meeskond viis läbi laborikatsed 34 vabatahtlikuga, kellest 21 olid lühinägelikud ja 13 normaalse nägemisega. Osalejatele näidati ruudukujulisi märke, mille heledus ja kontrastsus varieerusid, ning inimestel paluti kord ühe ja siis teise silmaga neile fokusseerida.
Lühinägevate inimeste silmade käitumise salvestused viitavad, et tegevused ja ülesanded, mis nõuavad lähedalt vaatamist (ehk nn lähitöö), võivad lühinägelikkust soodustada. Põhjuseks võib olla pupilli ahenemine, mis piirab silma siseneva valguse hulka.
Liiga vähe stimuleerimist
„Meie tulemused toetavad hüpoteesi, et müoopia areneb lastel, kelle võrkkesta stimulatsioon on ebapiisav,“ kirjutavad teadlased.
Uuring oli siiski üsna piiratud. Valim oli väike, osalejate nägemist ei mõõdetud ajas ega võrreldud otseselt välis- ja sisetingimustes. Siiski võivad teadlased teha oma tulemuste ja varasemate uuringute põhjal mõningaid põhjendatud järeldusi, mis võivad pakkuda hädavajalikku arusaama sellest, miks lühinägevus nii levinud on. Prognooside kohaselt võib 2050. aastaks ligi 40 protsenti noortest olla lühinägelikud. Ning nagu nüüd selgub, siis asi ei pruugi olla ainult nutiseadmetes, vaid rohkemas toas veedetud ajas.
Uuring on avaldatud ajakirjas Cell Reports.

Seotud lood

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele