Kuni kaks kolmandikku maakera kalaliikidest suhtleb üksteisega helide abil. Teadlastel on uue uuringu tulemusena olemas ka päris hea ettekujutus sellest, millest vetevalla elanikud omavahel räägivad.
© Shutterstock

Seotud lood

Lood
  • 23.02.24, 06:57
Lõpusteni relvastatud kiskjad: evolutsioon on andnud veeloomadele leidlikud ellujäämisvahendid
Vetesügavuste kõige hirmu­äratavamad olevused on miljonite aastate vältel oma relvastust täiuslikkuseni lihvinud ja küttimistehnikaid täiustanud – neil on halvavad mürgiharpuunid, kõike läbistavad ogad ja justkui saeketastega varustatud suud.
Lood
  • 25.03.24, 06:23
Tõelised ellujääjad: loomade nutikad enesekaitsemehhanismid
Kiskja elu pole lihtne. Eriti siis, kui ta soovib oma päevamenüüsse lisada mõne sellise looma või linnu, kes on tõeline enesekaitse spetsialist. Mõni niisugune võib tulistada röövlooma mürgise verega, mõni sööstlaskub vaenlase eest kivina läbi õhu maapinna poole ning mõni võib otsustada katta end roojast turvisega.
Lood
  • 22.04.24, 07:17
Kui kaugele liigub välk vees?
Mulle meeldib mõnikord äikese ajal ujuda. Kui aga välk vette lööks, kas see oleks mulle ohtlik? Kuidas välk vees levib? Kas see võib kalu tappa?
  • ST
Sisuturundus
  • 08.09.26, 09:44
Juuste hõrenemine ja väljalangemine perimenopausis ja menopausis: mis aitab?
Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele