Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurem osa kalaliike oskab rääkida
Kuni kaks kolmandikku maakera kalaliikidest suhtleb üksteisega helide abil. Teadlastel on uue uuringu tulemusena olemas ka päris hea ettekujutus sellest, millest vetevalla elanikud omavahel räägivad.
Seotud lood
Vetesügavuste kõige hirmuäratavamad olevused on miljonite aastate vältel oma relvastust täiuslikkuseni lihvinud ja küttimistehnikaid täiustanud – neil on halvavad mürgiharpuunid, kõike läbistavad ogad ja justkui saeketastega varustatud suud.
Kiskja elu pole lihtne. Eriti siis, kui ta soovib oma päevamenüüsse lisada mõne sellise looma või linnu, kes on tõeline enesekaitse spetsialist. Mõni niisugune võib tulistada röövlooma mürgise verega, mõni sööstlaskub vaenlase eest kivina läbi õhu maapinna poole ning mõni võib otsustada katta end roojast turvisega.
Mulle meeldib mõnikord äikese ajal ujuda. Kui aga välk vette lööks, kas see oleks mulle ohtlik? Kuidas välk vees levib? Kas see võib kalu tappa?
Kas oled pidevalt väsinud, ärritud kergemini kui varem, magad halvasti ja tunned, et tööle mõtlemine võtab juba hommikul jõu ära? Võib-olla pole tegemist lihtsalt kiire ja pingelise perioodiga. Kui stress kestab liiga kaua ja taastumiseks jääb liiga vähe võimalusi, võib tekkida läbipõlemine ehk burnout.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele