Uudne antenniga nutitablett saadab signaali, kui on alla neelatud

„Eesmärk on tagada, et see aitaks inimestel saada vajalikku ravi, et maksimeerida nende tervist,“ ütleb MIT teadlane Giovanni Traverso ülikooli uudises. Ta on teadusajakirjas Nature Communications ilmunud uue uuringu vanemautor. Artikli juhtautorid on MIT-i teadlane Mehmet Girayhan Say ja endine MIT-i järeldoktor Sean You.

Patsientide suutmatus võtta ravimeid vastavalt ettekirjutusele on suur probleem, mis põhjustab igal aastal sadu tuhandeid ennetatavaid surmasid ja suuri tervishoiukulusid. Manustamise lihtsustamiseks on Traverso labor töötanud kapslite kallal, mis võivad püsida seedetraktis päevi või nädalaid, vabastades doose etteantud aegadel. See lähenemine ei pruugi siiski sobida kõigi ravimite puhul. Uues uuringus keskendusid teadlased strateegiale, mis võimaldaks arstidel täpsemalt jälgida, kas patsiendid võtavad oma ravimeid. Kasutades raadiosignaale, mida saab hõlpsasti tuvastada väljaspool keha ja mis on inimestele ohutu meetod, kavandasid nad kapsli, mis suudab pärast allaneelamist suhelda.

Et minimeerida võimalikke seedetrakti ummistuse riske, otsustas MIT-i meeskond luua raadiosagedusi kasutava süsteemi, mis on biolagunev. See laguneb ja imendub kehas pärast kasutust. Raadiosignaali edastav antenn on valmistatud tsingist ja see on paigutatud tselluloosist ümbrisesse.

„Valisime need materjalid, arvestades nende väga soodsaid ohutusprofiile ja keskkonnasobivust,“ ütleb Traverso.

Tsink-tselluloosantenn rullitakse kokku ja asetatakse kapslisse koos manustatava ravimiga. Kapsli välimine kiht on valmistatud želatiinist, mis on kaetud kas tselluloosi ja kas molübdeeni või volframiga, mis blokeerib raadiosignaali kiirgumise.

Kui kapsel alla neelatakse, kate laguneb, vabastades ravimi koos antenniga. Antenn suudab vastu võtta väliselt vastuvõtjalt saadetud signaali ning koos väikese kiibiga saadab tagasi kinnitussignaali, et kapsel on alla neelatud. See side toimub 10 minuti jooksul pärast tableti võtmist.