„Kuigi virmaliste tekitatud raadiopurskeid on vaadeldud Päikesesüsteemi planeetidel ja mõnel ülijahedal kääbustähel, pole seni suudetud ühtki raadiokiirguse allikat üheselt seostada eksoplaneedi, mitte selle ematähega,“ kirjutavad teadlased uurimuses. „Tuvastasime kiireid, korduvaid purskeid, samuti pidevat kiirgust sagedustel 0,85–3,5 gigahertsi.“
Neid sagedusi jälgisid teadlased Lõuna-Aafrikas asuva MeerKATi raadioteleskoopide võrgustikuga neljal korral 2025. ja 2026. aastal.
Teleskoobid suunati umbes 63,4 valgusaasta kaugusel asuva tähe Beta Pictorise poole. Selle ümber on teadaolevalt tiirlemas kolm planeeti: Beta Pictoris b, Beta Pictoris c ja Beta Pictoris d.
Vaatluste käigus registreeriti lühikesi korduvaid raadiopurskeid, mille lained olid tugevalt ringpolariseeritud. See on virmalistest lähtuva kiirguse iseloomulik tunnus.
Kasutades taevakaardil võrdluspunktidena kvasareid ehk erakordselt heledaid galaktikatuumi, tegid teadlased suure kindlusega kindlaks, et raadiokiirgus lähtus planeedilt Beta Pictoris b, mitte tähelt Beta Pictoris.
Beta Pictoris on Päikesest kuumem, suurem ja teistsuguse siseehitusega täht. Mis raadiokiirguse lähtepunkti ehk planeeti Beta Pictoris b puudutab, siis teadlaste arvutuste järgi on selle magnetväli väga tugev – tuhandeid kordi Maa magnetväljast tugevam. Virmalistest lähtuvat raadiokiirgust võib “toita” planeedi kiire pöörlemine: ühe täistiiru tegemiseks ümber enda telje kulub sellel kõigest 8–9 tundi ehk sealne ööpäev on meie omast peaaegu kolm korda lühem.
Beta Pictoris b avastati 2008. aastal. Tegemist on hiidplaneediga, mille mass on ligikaudu kümme korda suurem kui Jupiteril. Nüüd on see ka esimene eksoplaneet, millelt lähtuv raadiosignaal on suudetud selgelt tuvastada.
Uuring ei ole veel ilmunud eelretsenseeritavas teadusajakirjas, kuid
tekst on avaldatud arXivi andmebaasis.