Planeetide pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber oma tähe on mälestus planeedisüsteemi esivanemaks olnud kunagisest pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest.
Impulsimoment ei muutu, kui just väljastpoolt tulev jõud seda ei muuda, ja seepärast ongi pilv selle oma järeltulijatele ehk taevakehadele pärandanud.
Suurte taevakehade ja kuude piltidelt võib näha, et need on peaaegu alati kerajad. Miks ja kuidas on see nii? Kas mõni planeet võiks olla ka sootuks teistsuguse kujuga?
Viimastel aastatel on astronoomide teleskoopide vaatevälja ilmunud hulk uusi planeete. Kuna need on miljardite kilomeetrite kaugusel, pole teadlased neist seniajani eriti palju teadnud. Nüüd lubavad uued tundlikud teleskoobid heita pilku neisse maailmadesse, kus rauavihm, rubiinipilved ja klaasitormid on täiesti tavalised nähtused.