Meie ajajaotust on kohandatud mitme tuhande aasta jooksul. Praeguses Iraagis elanud babüloonlased viisid ligikaudu 4000 aastat tagasi sisse kalendri, kus aeg oli jaotatud aastateks, kuudeks ja nädalateks. Babüloonlased lähtusid suurte taevakehade liikumisest.
Inimajaloos on juba kaua üritatud aastaringi kulgu jälgida ja arvestada. Sel on olnud tähendus külvile ja lõikusele ning pühadele ja muudele tähtpäevadele. Esimeste kalendrite tekkimisest peale on olnud pidevalt vajadus neid kohendada, et külmad kuupäevaarvud ei läheks elava tegelikkusega vastuollu.
Koolis õpime, et ringis on 360 kraadi ja et me teeme 180kraadise pöörde, kui muudame oma meelt. Kas ringi kraadide arv ei võiks olla niisugune, millega oleks lihtsam töötada, näiteks 100?
Detsember ehk jõulukuu on Eestis kõige pilvisem ja iroonilisel kombel ka kõige pimedam kuu. Näiteks 22. detsembril ehk talvisel pööripäeval on päevavalgust ainult mõni minut kauem kui kuus tundi. Pärast seda hakkavad ööd jälle lühemaks ja päevad pikemaks tiksuma.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?