Kaktuserähn elab Põhja-Ameerika edelaosa kõrbealadel ja eelistab ehitada oma pesa iseloomulike, kuni 15 meetri kõrguste saguarode ehk hiid-karneegiakaktuste sisse. Tavaliselt ei asetse selle kaktuse astlad nii tihedasti, et kaktuserähn ei saaks nende vahel seista ja toimetada ning seega torgata saamist vältida.
Kiskja elu pole lihtne. Eriti siis, kui ta soovib oma päevamenüüsse lisada mõne sellise looma või linnu, kes on tõeline enesekaitse spetsialist. Mõni niisugune võib tulistada röövlooma mürgise verega, mõni sööstlaskub vaenlase eest kivina läbi õhu maapinna poole ning mõni võib otsustada katta end roojast turvisega.
Sulispallid võivad külmal ajal akna taga linnumajas küll armsad välja näha, ent nunnu fassaadi taga peidavad end mõnikord õige koletislikud kombed. Tutvustame sulle aialindude tumedamat poolt.
Mõne meetri kaugusel su elukohast rullub lahti draama, mis ei jää alla Aafrika savannis toimuvale. Järvedes-tiikides lükkavad kiilivastsed oma pika alahuule ette ja läbistavad saaklooma, samal ajal kui kaanid ronivad partide ninasõõrmeisse verd imema.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?