Uuringud näitavad, et suure peaga inimestel on ka suur aju. Suuremas ajus on rohkem neuroneid ning selles mõttes on suurel ajul tõepoolest rohkem „protsessorivõimsust“.
Katsed õdede-vendadega, kes on üles kasvanud ühessamas keskkonnas, näitavad, et suurema ajumahuga õde või vend saab ka IQ-testides paremaid tulemusi.
Kas mehed on naistest intelligentsemad? Kas me pärime loomuliku intelligentsuse oma emalt ja isalt? Kas laiskus on rumaluse tunnus? Arukusega on seotud mitmesuguseid müüte. Suuremat osa neist suudab teadus siiski kinnitada või ümber lükata.
Rohkem kui kolmandikku meie isiksusest ei ole võimalik selgitada geenide või kasvukeskkonnaga. Teadlased leiavad, et aju arengu ajal toimuvad juhuslikud sündmused määravad selle, missugusteks inimesteks me kujuneme.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?