Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merepõhjas varitseb radioaktiivne katastroof
Sügaval merepõhjas lebab kaks tiksuvat radioaktiivset pommi – külma sõja päevil põhja vajunud roostetanud tuumaallveelaevad. Insenerid plaanivad need kaks vrakki hulljulge täppismanöövri ja spetsiaalselt selleks ehitatud katamaraaniga üles hiivata, enne kui need koost lagunevad ning katastroofi põhjustavad.
Seotud lood
Uutel, nn sulasoolreaktoritel põhinevad tuumajaamad on väga väikesed ning neid on võimalik paigaldada praamidele. Niisugune ujuv tuumajaam (või -praam) saab silduda suurlinna kai äärde ja varustada linna energiaga, kui päikese- ja tuuleenergiast ei piisa.
Suurimad allveelaevad valmisid NSV Liidus. 175 meetri pikkune mürakas, pardal 160 meeskonnaliiget, võis veeta vee all mitu kuud järjest ja see kandis piisavalt tuumarelvi, et hävitada kõik suuremad USA idaranniku linnad. Akula-klassi laevu ehitati külma sõja viimaseil aastakümneil kokku kuus.
Kuigi tuumajaamade kasutatud kütusevardaid nimetatakse radioaktiivseteks jäätmeteks, on neis veel alles energiat. Kui palju seda on ja kas seda annab kasutada?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele