Oma väljumispunkti teada saamiseks pole vaja labidat, vaid piisab veebisaidi
throughearth.com külastamisest.
Tasuta saidil tuleb sisestada oma hüpoteetilise kaevetöö alguspunkt (paremal menüüs võib valida mõne suurlinna, lihtsalt enda asukoha või saab ka gloobust liigutades ükskõik millise algpunkti valida) ja animatsioon liigub seejärel otse läbi Maa - esmalt läbi maakoore, siis vahevöö (mis on kolmest kihist, millest Maa koosneb, kõige paksem), siis läbi tuuma ja siis uuesti läbi vahevöö ja maakoore tagasi Maa pinnale. Niisuguse otse läbi Maa viiva tunneli pikkus oleks 12 742 km.
Peab ütlema, et Eesti ükskõik millisest punktist tunnelit alustades selle teises otsas kuiva jalaga pääseda ei ole võimalik. Otse Eesti vastaspoolel laiub Vaikse ookeani lõunaosa. Lähim maismaa näib olevat Antarktika, mis jääb alla 2000 km kaugusele.
See pole siiski midagi ülemäära erilist. Ainult 15 protsendil Maa maismaaosadest on ka planeedi vastaspoolel maismaa vastas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tegelikult pole nii või teisiti meie praeguste tehnoloogiliste võimetega otse läbi Maa 12 742 km pikkuse tunneli kaevamine tehtav. Sügavaim auk, mille inimesed eales Maasse puurinud, on enam kui tuhat korda lühem (või vähem sügav) kui teekond läbi Maa selle vastaspoolele. Sügavaim inimese tehtud auk on 12 km ja 263 meetri sügavune Koola ülisügav puurauk, mille puurimisega alustati NSV Liidu päevil 1970. aastal ja mis jõudis oma lõppsügavusele 1992. aastal. Plaan oli küll teaduslikel eesmärkidel sügavamalegi puurida, ent temperatuur osutus ootamatult kõrgeks - see oli 180-220 °C eeldatud 100 °C asemel ja kasutatud tehnoloogia jaoks oli see liiast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!