Esimene mehitatud Kuu-reis üle poole sajandi lükkus edasi

NASA seni suurim kanderakett Space Launch System (SLS) ning kosmoselaev Orion selle tipus tangiti kütusega, meeskond ronis laeva, võttis kohad sisse ja luuk suleti - kõik täpselt nii, nagu stardiks valmistudes. Eesmärk oli veenduda, et kõik on laitmatus korras, või avastada võimalikud vead. Ilmneski mitmeid probleeme.

Varaseim kuupäev, mil Artemis II oleks saanud startida, olnuks see pühapäev, 8. veebruar. Nüüd on start plaanitud märtsikuusse. Järgmine stardiaken on 6.–11. märtsil, mis tähendab, et NASA sihib tõenäoliselt järgmise peaproovi jaoks kas 28. veebruari või 1. märtsi. Kui siis kõik õnnestub, lähebki märtsi algul lennuks.

„Kuna potentsiaalne stardiaken on märtsis, vaatavad meeskonnad põhjalikult üle testiandmed, lahendavad iga probleemi ning jätkavad katseid enne uue ametliku stardikuupäeva määramist,“ teatas NASA avalduses. „Meeskonna ohutus on jätkuvalt kõrgeim prioriteet, et tagada, et NASA astronaudid Reid Wiseman, Victor Glover ja Christina Koch ning Kanada Kosmoseagentuuri (CSA) astronaut Jeremy Hansen naasevad missiooni lõpus turvaliselt Maale.“

Kanderaketi tankimise käigus kulus meeskonnal mitu tundi kütusena kasutatava veeldatud vesiniku lekke parandamiseks. See lükkas edasi lõpliku stardieelse ajaloenduse ehk nn countdown i. Lõpuks õnnestus paagid siiski täita ning NASA sai harjutada stardieelse ajaloenduse viimast 10 minutit. Plaani kohaselt tuli seda loenduse osa läbi mängida mitu korda.

Kell pidi tiksuma kuni ühe minuti ja 30 sekundini stardist, mil see oleks peatunud kuni kolmeks minutiks. Tegeliku stardi ajal võib loendus jätkuda, kui paus jääb alla kolme minuti; vastasel juhul pöördub loendus tagasi kümne minuti peale. Paraku peatati loendus juba viie minuti juures, kui märgati vesinikulekke kiiruse järsku suurenemist.

Lisaks oli Orion kosmoselaeval välja vahetatud üks kosmoselaeva luugiga seotud ventiil ning testi käigus selgus, et see vajas uuesti kinnikeeramist. Külma ilma tõttu oli ka probleeme kaameratega ning helisides esines katkestusi.

Kui ka märtsikuu stardiaken osutub ebasobivaks, lükkub start aprilli vahemikku 1.-6. aprillini. Neil päevadel on Kuu ehk reisi sihtmärk sobivas asukohas.

Viimati käisid inimesed Kuul missiooni Apollo 17 käigus 1972. aasta detsembris.